Minu mõtted ja tegemised!

Ma ei ole jälle suutnud ammu kirjutada, ja praegugi, peaksin ma tegelikult õppima! Aga ma ei saa, ma vaatan parem kuidas teised on andekad " Laula mu laulu " saates ning kirjutan väikestviisi, mis on olnud pärast Soome Endurance õnnestunud 24h jooksu ning mis ootab ees!  Pärast 24h ultrajooksu võtsin ette korralikult taastumise ning andsin endale puhkust. Seda oli vaja ning see käib sellise spordiala juurde. Pärast mõnenädalast pausi hakkasin jälle kergelt pihta, et kontrollida, kas olen juba taastunud ja kas võib vaikselt koormust tõstma hakata. Kontrollid tehtud, taastumine on hea olnud, nagu treener Aivarile meeldib ikka öelda, kui vorm on hea, siis on taastumine ka hea! Siinkohal kindlasti mängib rolli ka massöör Arvi tegutsemine, kes iganädalaselt mul taastuda aitab ning minu lihaste eest hoolt kannab! Märtsi lõpuks oli juba asi niivõrd korras, et võtsin ette enda järjekordse maratoni, sedapuhku 15-s ehk pisike juubel, varsti saan oma vanuse jagu maratone kätte, kui mui...

On väga meeldiv põhjus jälle natukene pajatada! Soome 24h sisehalli jooks Espoos tõi kaasa minu ühe suure eesmärgi täitumise ning 24h jooksul läbisin täpselt nii palju kui seda on 206,9928 km, mis on enam kui 20 km rohkem kui endine isiklik rekord!    Jooksule sõitsime Aivaritega juba reede õhtuse laevaga, et rahulikult välja puhata ja et ei peaks hommikul vara ärkama. Õnnestus koostöös Aivar.A-ga saada hea ööbimiskoht jooksupaiga lähedal ning seetõttu oli meie elu küll väga lihtne. Korralik pastaparty ( loe söögiorgia) õhtul ja hommikul jätkasime tankimist täie hooga. Aga iga kui suutäis oli ennast õigustanud ning kulus rajal igati marjaks ära!   Lühidalt jooksust- võtsin alustuseks sellise 200+km graafiku, lootsin esimese poolega saada üle saja, et siis teises pooles võib kergelt tempo langeda lõpus, kuid siiski suutsin hoida peaaegu sama tempot terve 24h. Alustasime Aivaritega suhteliselt tagasihoidlikult, olles esialgu üpris tagaosas ning kalevipoegadest ...

 Haanja100st kuni tänaseni mitte ühtegi postitust. See näitab minu ülimat laiskust, oskust mitte osata aega nii jagada, et ka kirjutamiseks aega jääks või siis tõesti ülisuur hõivatus igasuguste töö-,kooli- ja trenniasjadega. Aga on viimane aeg väike kokkuvõte teha, kuidas asjad sujunud on ja mis tulekul.  Esimene tähtsaim lahing on 22-23.veebruar Soomes Espoos, kus toimub 24h jooksu sisehalli võistlus. Ilmselgelt on tegevust aukartust äratava võistlusega, kuna sisetingimustes sellise jooksu kogemus puudub ning ka osalenute kommentaar selle võistluse kohta on olnud ilustamata karm tõde, et seal ei ole kerge, kuiv õhk ja päris kõva pinnas mõjuvad päris laastavalt. Kuid tasub ilmselgelt proovida ja ei hakka salatsema, alla isikliku rekordi ma sinna püüdma ei lähe, kuigi ma tõesti ei oska täna öelda, mis mind seal ees ootab. 24h on iseenesest juba jooks, kus mul tõsist õnnestumist pole olnud ning teha seda 390 meetrisel ringil sisehallis saab kindlasti olema minu ultrajooksja t...

Värskelt lühidalt siis 26 ndal oktoobril (eile) toimunud Haanja100 Jala üritusest. Kõik algas väga ilusti, hommiku kell pool 7 oli Haanjas ilus kuiv ilm, soojakraade ligi 5 , egas paremat ei osanud tahtagi, aga taevas muutus üha hallimaks,  kui järjekordne ring sai läbi, sai olla õnnelik, et veel ei saja.  Aga pikemalt meid ei hellitatud , kas oli see 10-11 paiku, kui hakkas sadama , erineva tihedusega, vahel kallas mõnuga , siis vähem ja siis jälle , aga nagu korraldaja ütles, siis ultramehi ja naisi see ei kõigutanud! Mul oli minnes kaks plaani, või noh, peaaegu kolm. Minimaalne eesmärk oli teha oma personal best, teine eesmärk oli alistada 10 h piir, ja kolmas, mida ma väga ennem välja hõisata ei julenud, oli 9:30 alistamine. Ja kui tulemusi vaadata, siis eesmärk sai täidetud 9h 27 min -ga , ja vaadates ringiaegu, siis oli väga ühtlane jooks minu poolt, mõni ringiaeg on natukene kehvem, aga see seetõttu et vahetasin kiirelt ka jalanõusid ja särke . Hea meel on veel s...

Sai siis just värskelt käidud Tapa rahvajooksul, mille korraldus on muutunud üha paremaks. Ma küll eelmine aasta ei käinud, aga tipptasemel tutvustaja, kiipidega rinnanumbrid, seda poleks osanud oodatagi. Ka rahvas oli kohale tulnud Eesti eri paikadest, kaasa arvatud ka Eesti jooksuparemikku kuuluvad jooksjad, palju kohalikke jooksjaid ning niisama sporti nautivaid inimesi. Distants muidugi tekitas küsimusi ning ära märgitud 9 km see kindlasti ei olnud, sest vaevalt ma 9 km 29 minutiga läbida suudan:D.    Aga jooksust, mis ta ikka , minu jaoks tavaline tempotreening, kulges üpris raskelt, ei olnud täna kordagi kerget hetke, terve jooks oli eneseutsitamine. Aga siiski võin rahule jääda, kuna haanjaks on see hea tempokas, ka selline maastiku peal( Mitte küll võrreldav Haanja maastikuga, aga siiski) kulgev rada. Täna siis juhtus see, mida ma juba natukene aega kartnud olen- nimelt sai Karl-Gustav Nagel minust jagu, see on ühest küljest väga positiivne. Tubli! Ka Georg ja Rando o...

  Terve meie elu on täis valikuid, alustades juba maast madalast. Väikese põnnina seisame me valiku ees- kas minna sinna mänguväljakule Robertiga, või hoopis teisele Markusega ? Juba sellest ajast peale õpime me tasapisi oma valikuid analüüsima ning nende tähendus muutub järjest suuremaks. Otsustamaks meie tulevikku. Jah, tõesti, see mänguväljaku küsimus ehk ei muuda meie tulevikku, kuid seegi on võimalik. Pärast seda lasteaias tuleb juba teha kaalukamaid otsuseid, keda ma joonistan , kellega koos sööma lähen, kes on mu hea sõber jne.  Ühesõnaga- kuhu ma jõuda tahan , on see, et meie elu koosnebki valikutest. Mõnel meist on paremad võimalused ja rohkem valikuid, kuid kõigil ei ole seda.  Mida suuremaks me kasvame , seda suurema kaaluga valikuid me tegema peame, see ei ole lihtne, ei peagi olema, elu õpetab meid iga päev , kuidas teha paremaid valikuid, kes sellest õpivad, nemad võidavad. Näiteks , minu arvates üks suurimaid valikuid siiani on olnud pärast keskkooli , et m...

Väikene pisik on tulnud ka minu õuele, kurb on küll. Kui tahaks nagu treenida, aga ei saa.   Pärast Tallinna Maratoni tegin kaasa Tartu Rattamaratoni 40 km , sellega jäin rahule, see ei ole küll prioriteet minu jaoks ,aga lahe on koos tööseltskonnaga ka rahvaspordiüritustel käia. Ja ajaga 1:35 suutsin ma kõigil oma töökaaslastel selja prügiseks teha- mmmm magus!   18 ndal septembril tegin kaasa Aaspere -Haljala rahvajooksu, mis on mõeldud koolivõistluseks, aga on avatud ning teretulnud on ka väljastpoolt Haljala kooli inimesed. Sellel hommikul juba tundsin, et tervis on kehva, neelata ei saanud, aga noh , ei saanud ju minemata ka minna, loll nagu Cris Poll :) , tugev tuul oli vastu, alguses üritasin üksi ära minna ees, kuid see ei õnnestunud, mõttetu oli ise tööd teha ees. Võtsin siis veidi tempot alla ja jäin teiste tuulde. Umbes 5 kilomeetrit hoidsin Rando ja Karl-Gustavi seljataga, ning kilomeeter enne lõppu nõelasin ja võtsin esikoha ahnelt endale. Aeg 27:42 pole küll pa...

Niisiis, olen jälle siin. Vahel harva ikka käin. Mõtlen. Ning panen kirja, selle ,mida mõtlen. Räägin lühidalt Rogainist, mis minu jaoks oli täielik ebaõnnestumine, Narva jooksust,Jooksmisest Leedu imemehe Aidasega, Tartu Suvejooksust ning tulekul olevatest jooksudest.   Suvine 12 h öine orienteerumine oli ahvatlev pakkumine. See toimus 3 nädalat pärast Laulasmaa ultrajooksu. Oli väikene kartus sees küll, et ultra on veel jalgades ning tuleb raske võistlus. Asjad valmis pandud ja asusimegi starti. Mina ja Priit. Päris hea algusega panime minema, hoidsime head tempot ja nautisime võistlust. Aga mõne tunni möödudes märkasin, et mu camel-bag ( veekott seljas) laseb kuskilt vett läbi ning mu alaselg oli läbimärg. Viga võis olla täiesti minus endas, kui selle camel-bagi kokku panin, kuid võisluskäigus viga ei leidnud ning kott jooksis tühjaks. Selge oli see, et ilma veeta ei tee me midagi. Jõime kahepeale Priidu vett, ka see lõppes.... Ning tuli teha otsus. Mis edasi. Otsustasime veel ...

.... 39 päeva.. on möödas sellest , kui ma lubasin, et pärast esimest väsimust panen oma Laulasmaa Ultrajooksu mõtted ja kogemused kirja. Mul on häbi, aga siiski on tegemist rohkem ajapuudusega , kui laiskusega. Kuid, eks see ole ikka kätte võtmise asi ka. Nüüd siis tasun oma võla ning annan teada mis juhtus Laulasmaal...   14. juuni õhtul võtsime suuna Laulasmaa poole. Mina üksinda Paide poole, et võtta sealt kaasa Pille-Riin ja Keidy-Anet , teises autos Rauno, Keith, Merit ja Annika , ja kolmandaga kihutasid Laulasmaa poole Tõnis, Triin ja Andres. Aitäh neile kõigile. Väga korralik toetustiim oli kaasas! Keidy-Anet ja Pille-Riin ööbisid Keilas, meie aga viskasime telklaagri püsti, tegime väikese grilli ja siis pidin mina minema puhkama. Teistel kestis pidu veel tunde..  Mul on hea meel, et Laulasmaal suudan ma superhästi magada, ei mingit pinget ega ärevust. Täiesti vabalt nii kui silmad sulgen, tuleb hea uni. See oli kindlasti hea boonus jooksule, kuna sain ilusti välja m...

Hei! Lõpuks olen leidnud natukenegi aega, et võtta kokku Nädalavahetusel 11-12 Mai toimunud 24 h jooksu Maailma ja Euroopa Meistrivõistlused. Räägin reisist , jooksust ning taastumisest.   Kõik sai alguses 8 . nda Mai öösel, kui minu maja ette jõudis Rauno ja Annika. Võtsin oma kodinad ja ronisime Meritiga autosse, suund Tallinna lennujaama. See oli minu esimene kogemus lennata, ja sellisena üksi reisida,aga kokkuvõttes oli see super kogemus. Esimene probleem oli see, et jõudsime tund aega liiga vara ning minusugune maakas ei teadnud , et öösel Eesti lennujaama niisama ei saa, vaid see avatakse vaid enne lendude algust ja saabuvate lennukite puhul. Seega ootasime tund aega lennujaama ees:) Piletid käes. oli aeg oma esimese lennu peale asuda:) Sellega lendasin Frankfurti , kus imestasin 5 tundi, et Tallinna lennujaam  on nende teiste kõrval ikka nii pisikene. Siis lendasin järgmise Lufthansa lennukiga Amsterdami. Minnes Amsterdamis Schipholi keskusest välja ei läinudki, vaid ...

Hei Hei! Lubasin siin suure suuga, et enne Hollandis toimuvat 24 h jooksu MM ja EM annan veel väikese ülevaate kuidas sujunud on. Aga polegi pikalt aega lobiseda ,täna öösel hakkan juba vaikselt sinna poole sättima end ning hommikul varavalges lendan siit minema:) Ütleme nii, et ma olen teinud enda poolt põhimõtteliselt kõik, mis oli vaja või võimalik teha. Enesetunne on täiesti okei, tean mis mind ees ootab ja tean , et see saab raske olema! Mul on hea meel , et minu ümber on tekkinud väike meeskond , kelle abiga mööduvad minu treeningud, võistlused , taastumised ja muu sellega kaasnev palju lihtsamalt kui üksi tehes ! Aitähh ! Aitäh kõigile , kes on ikka pöidlaid hoidnud ning lubanud ka seda tuleval nädalavahetusel teha, seda läheb alati tarvis:) Loodan , et tulen hea kogemuse võrra rikkamana ,loomulikult  rahuldava tulemusega  ning elusa ja tervena tagasi! Mina tänan! Päikest ning nautige ilusat kevadet!

Viimane postitus rääkis Vinni talvejooksu sarja etappidest, mille kulminatsiooniks oli minu jaoks maraton. Oli ajaks tookord 3h 31 min 13 sek. Pärast seda jätkus sujuv treening järgmiseks maratoniks , mis oli viimane suurem võistlus enne Hollandis toimuvat Maailma ja Euroopa Meistrivõistlust 24h jooksus. Kuna põhirõhk on siiski suurvõistlusele, siis pärast talvejooksu maratoni mingit allahindlust ei olnud. Treeningplaan jätkus sama intensiivselt kuni Tartu-Otepää jooksumaratonini!     Tartu-Otepää jooksumaraton toimus juba 40 ndat korda. Mitte ükski aasta ei ole korraldajad seda jooksu ära jätnud ning see on hea esimene kevadine kontrolljooks, et anda hinnang oma vormile.  Viimasel õhtul saime Raunoga jutule, et ta tuleb ka ning läheme tema autoga. See oli minu jaoks suurepärane variant ning ei tulnud kulukam kui rongiga minna:) Tartusse jõudes võtsime ka Annika bussijaamast peale, põikasime läbi võistluskeskusest Tartus Tamme staadionil ning asusime Otepää poole ...

Karmi talve selgroog on nüüd eeldatavasti murtud ning lähenev kevad toob palju päikest , vee sulinat ja värvikirevat tärkamist. Aga ka talvel on vaja tegutseda, ei ole aega talveuneks, ei puhkuseks, ei mingit slangimist.:)  Tänan ennekõike Vinni-Rakvere talvejooksuseeria korraldajatiimi, kõiki, kes nendel etappidel abiks olid ning hoolitsesid selle eest, et tagada jooksuhuvilistele kolme etapiline võistlussari. Iga etapp oli omamoodi eriline, ilm näitas oma mitmepalgelisust ning ka seltskond lisas vürtsi juurde. Loodan , et teist aastat korraldatud talvejooksusari, saab sama ilusa jätku , nagu oli 24.ndal veebruaril toimunud teise etappi ilm. Lihtsalt super. Aga nüüd siis natukene enda etappidest:)   Esimene etapp toimus 13. jaanuaril, olles kaks nädalat enne seda läbinud Laulasmaal 108 km , oli üks asi kindel, erilist tulemust sealt loota pole. Egas ma ei läinudki suurte ootustega, vaid pigem tempotreeningut tegema ning osavõttu nautima:) Võtsin ette 10 km etappi, tundus pa...

Tervist ilusad inimesed.  Pole pärast Laulasmaal toimuvat "Viimase öö Unistust " suutnud end kokku võtta ja miskit kirjutada, samas ei ole ka mõttet, kui midagi asjalikku öelda ei ole.  Miks just selline pealkiri ja mis ajendas mind seda kirja panema?  Täna võttis minuga ühendust üks noor ja tubli Tallinna Ülikooli ajakirjandust õppiv tudeng, kes soovis oma uudisloo teha seoses ultrajooksja tervisega. Meie meeldiva vestluse kokkuvõttes lükkasin ma ümber väite, et see on enese piinamine. See on muidugi minu arvamus. Üleüldse rääkisime just ultrajooksust ja sellega kaasnevatest tervisehädadest ning headest mõjudest tervisele. Kuna aega nappis ning rääkisime telefoni teel, siis mõned küsimused , mis ta mulle varem oli kirjutanud , jäid lahkamata, seega mõtlesin veidi oma mõtteid kirja panna , mis seoses nende küsimustega tekkisid.   Miks ma sellega tegelen ? Mis ajendab mind 24 h järjest pingutama, võitlema iseenda ja muude teguritega . Olen endale selg...

Tere taas! Ilusat uut aastat Teile kõigile. Ma üritan nüüd kokku võtta selle erilise aastavahetuse, mida ma seekord kogeda sain. 31. detsember toimus RMK Meremõisa telkimisalal Laulasmaal jooks nimega Dream of The Final Night( Viimase Öö Unistus) , ilus nimi erakordsel jooksul:) Start anti kell 12 päeval ning lõpp oli  24:00 , ehk siis igaüks jooksis 12 tunniga nii palju kui soovis või jõudis:)   Kohe algusest peale võtsid ohjad enda kätte lätlased, kes vuhisesid 1050 meetrisel ringil päris tihti mööda. Alles lõpuosas võtsid nad asja natukene rahulikumalt, kuid esimesele kolmele lätlasele järele seekord ei jõudnud. Läbisin 12 tunniga 108.35 km ning oma eesmärgid sain täidetud, oli ju tahtmine joosta vähemalt 100km ja olla esimene eestlane. Kuigi ka eestlaste seas esimese koha saamine oli päris korralik pähkel, alles 2 tundi enne lõppu sain teada, et olen eestlastest teine, edu kolmanda ees ei olnud ka eriti turvaline, oleksin kuskil ära kustunud, siis olekski R...

Taas on käes jõuluaeg. Ma loodan väga, et Te kõik naudite seda aega koos oma lähedastega, vaadates ajas tagasi, vaadates enda sisse. Mõtlete natukene rohkem sellistele asjadele , millele kiires rutiinses tavaelus ei jõua mõelda, kuigi võiks. Samas on vaja tegutseda, ei saa kogu aeg olla mõtetes ning lähedastega koos, meil kõigil on tegemisi, seepärast tulebki kasutada seda erilist aega , kus saab rahulikumalt võtta. Hinnake seda aega:)  Siinkohal ma kasutan võimalust ning annaksin enda jõulusoovid läbi selle blogi, kuna kõik, kes te seda loete , olete kindlasti minu tegemistega kursis ning abiks ja toeks olnud läbi aegade:)  Ma olen Teile kõigile väga tänulik, te olete alati mulle toeks olnud ,edu ja jõudu soovinud, mõistnud mind , kui ma ei saa Teiega pidu pidada , kuna pean jälle kuskile jooksule minema. Tänan Teid selle eest, et olete mulle tohutult motivatsiooni andnud, uskuge mind, ma oleks juba ammu loobunud, kui ma seda üksi teeksin. Pole just kõige lihtsam veeta oma ...

Tervist ! Mul on hea meel tõdeda, et seekord on head põhjused kirjutamiseks.  Esiteks, põlv on alla andnud minu tahtmisele ning lõpuks juba kaks nädalat on teinud minuga head koostööd:)   Teiseks, on taas tore , et ma saan oma jooksuga kedagi aidata:) Kuna osalen 16 ndal detsembril  Vana-Aasta maratonil, mille osavõtumaks läheb osaliselt heategevusse, annan ka mina oma panuse, see on hea tunne, aidata kedagi, tehes seda, mis mulle meeldib:) Ma ei lähe sinna üldsegi rabelema ja mingit super aega taga ajama, lähen lihtsalt osa võtma!   Kolmandaks, olen otsustanud  Vana-aasta seekord täiesti teistmoodi ära saata ning läbi jooksu uue aasta vastu võtta. See on midagi väga teistsugust. Jookseme siis al 12.00 päeval - kuni südaööni uue aastani:) Tegu on Laulasmaa ultrajooksu, Viimase Öö Unistuse üritusega. Tore on ka see aspekt, et külalisvõistlejaid lätist on koguni 20 , mis on vägagi suur näitaja. Alguses ma kahtlesin, et kas minna või mitte , aga nüüd olen otsu...

Tervist!  Aeg on nüüd nii kaugel , et hooaja algus on käega katsuda, proovijooksul sain tunda, et põlv on palju parem , kuid mitte veel päris küps, tuleb teha kas rahulik algus , või algust veidi nihutada . Kuid see tunne, et ma sain palju paremini joosta, oli uskumatult hea, ma usun et paljud arvavad et ma olen ikka loll , tunnen sellisest asjast nii suurt rõõmu, aga uskuge või mitte see andis mulle tagasi usu ,et suudan joosta Hollandis paremini kui Poolas, kui tervis korda saab, on see vägagi reaalne:)  Teine asi mis mind jällegi väga motiveeris oli see, et vaatasin aasta 2012 Maailma 24 h jooksu edetabelit, ning üldkokkuvõttes olin tagasihoidlikul 352 sel kohal, aga juuniorides on mu koht edetabelis 1 . :) Kuigi see ei tähenda suurt midagi ja noored ei jookse eriti nii pikki jookse, andis see mulle jällegi palju tahtmist juurde, 43 maailma juuniori seas olla esimene on hea tunne.Mul on veel aega vähemalt 13 aastat , et põhja laduda, siis oleksin juba piisavas vanuses e...

  Tundub justkui kummaline , et treenida lihtsam, puhata raskem? See ongi sõltuvus. Nagu suitsumehed ei suuda kaua ilma suitsuta olla, kibelen mina juba ammu jooksurajale tagasi, kuigi kõigest 2 nädalat olen jooksust puhanud, käinud ujumas ja puhanud.   Kindlasti on seda puhkust vaja. Põlv ei ole veel kaugeltki mitte korras, üpris morjendav ja motivatsiooni rööviv takistus. Kui isegi niisama kõndides kisub vahel lonkama. Pean vist tõesti arstile minema, viimases hädas tuleb seal ära käia, kui muudmoodi ei saa, iseasi kas nendega ka saab, see on ka kaheldav,   Aga nii palju siis hädadest. See et põlv valu teeb, ei tähenda , et ma ei mõtle uuele hooajale, vastupidi , mida rohkem ma kodus olen , kuna ma ei ole trennis, seda rohkem mõtlen tulevale hooajale.   Loodan siis 19 ndast novembrist jalule saada ning tagasi rajale lennata!   Uue aasta tähtsaim võistlus on kindlasti mai kuus toimuv  24h Euroopa Meistrivõistlus Hollandis , kus on eesmärk parandada oma...

Raske on kuidagi seda kõike nüüd siin lühidalt kokku võtta. Lõpetan hooaja ära, kahjuks küll 2 nädalat varem , kui oleks pidanud ning Haanja 100 oleks see aasta üle minu võimete, seega , jätan vahele. Aga kuidas siis üldse hooaeg oli ja kus sai käidud?    Algus oli väga rahulik , alustasin novembri lõpus, detsembris tegin kaasa Vana-Aasta heategevus maratoni , kus jooksin maratoni ajaga 3:17:45, alustuseks hea küll:)    Pärast Vana-Aasta maratoni oli tavaline treening kuni märtsi lõpuni, vahepalaks tegin 2 Rakveres korraldatud Vinni-Rakvere talvejooksu 10 km  aegadega - 40:49 ja 40:18 , siis tegin kaasa Tartu-Otepää jooksumaratoni, ajaga 3:28:45, see oli tõesti raske, lumi tuiskas vastu ning lõpp kujunes raskeks.    Siis hakkas valmistumine Laulasmaa ultrajooksuks, kuna möödunud aastal see ebaõnnestus , siis sel korral tegin ettevalmistustel endast maksimumi, et seekord hakkama saada. Vahepeale jäi ka Tartu jooksumaraton 23 km , ajaga 1h 40 m ...