Hooaja kaks esimest starti on tehtud- Kõrvemaa oli oodatust mägisem ja kodusel Paisjärvel tehti selg prügiseks!

Hei lugejad! Hooaja esimesed võistlused ei ole just suurem asi olnud, aga vähemalt on seis ikkagi vaikselt paremaks läinud! Kuna ma sellel aastal alustasin tavapärasest tagasihoidlikumalt, siis on ka vormi ajastamine natukene edasi lükkunud. Kõrvemaa kevadjooksu 18 km oli minu jaoks eriti raske, kuna olen treeninud vaid maanteel ja staadionil ning spetsiaalselt mäge ei ole üldse treeninud. Kuigi päris nii hullu olukorda poleks osanud ette ennustada. See oli nagu halb unenägu, üks tõus sai läbi ja lootus, et natukene saab tasaselt joosta, kustus rutem, kui oleks osanud arvata! Möödunud aastal oli Kõrvemaa jooks see, mis näitas ära, et seis on hea ja minek on korralik, tänavu seda kahjuks tõdeda ei saanud. See selleks, see läks korraliku maastikujooksu treeningu alla ning võistlus ja võitlus käis ainult iseendaga:) Täna toimunud kodusel Paisjärvel oli minek küll parem, aga ikkagi, kindlasti mitte see, millega võiks rahule jääda. Tehti kodus taaskord selg p...