Minu mõtted ja tegemised!

 Olen nüüd ilusti kodus, elus ja terve ning isegi jooksuisu tuli hirmuäratavalt ruttu tagasi, aga hoian end tagasi ja taastun rahulikult ära!  Ma üritan lühidalt kokku võtta Itaalias Torinos ( Capitale Europea Dello Sport) toimunud 24h jooksu maailma meistrivõistlused. Tänu HAKA Plasti lahkusele alustasin oma reisi vaikselt juba kolmapäeval.(muidugi ettevalmistused selleks kestsid juba mitmeid nädalaid). Kuna minek oli ikkagi suurele katsumusele, siis tõmbasin kodukoha söögikohas juba esimese pasta sisse, mis oli väga maitsev ning andis mulle esimese süsivesikute laksu kätte-tänan siinkohal Tristvere kohvikut! Pärast seda võtsin oma kodinad ning rongiga Tallinna, seal kohtusime Railiga, tegime järgmise pasta ning siis juba memme juurde viimaseid laule mp3 le laadima ja valmistuma varahommikuseks lennuks.   Neljapäeva varahommikul kohtusime mitmete Eesti ultrajooksjatega, kellel oli ühine sihtpunkt aga erinevad reisitaktikad, nagu ka jooksus, on kõigil eesmärgid,...

 Kui ma täna õhtul lõpuks koju olin jõudnud, seda umbes kella 20.30 paiku, siis olin ma suhteliselt kindlal arusaamal, et tänane naljapäev on hästi läinud ja ega keegi mind haneks ei tõmmanud. Hõiskasin vara, ehk liiga vara. Melu24 ja Soccerneti uudis suutsid mind käima tõmmata, kuniks lugesin kommentaare ja mõistsin, et oh mind lolli Polli, viimase uudise kohta muidugi ametliku infot ei ole, aga usun et see oli naljaga mõeldud. Ja erinevalt esimesest naljast, teine enam nii humoorikas ei tundunudki, aga see selleks. Aga ma luban, et minu postituses, ei ole aprillinalju sees, kõik, mis ma räägin vastab tõele ka homme!  Pärast VÖU-d(Viimase ÖÖ Unistus) jätsin endale üsna lühikese taastumise aja ning proovisin juba 11.ndal jaanuaril kiirust 10km-sel distantsil. Oh üllatus mullegi, poolteist nädalat pärast 12h ultrat jooksen 10km jooksul enda paremuselt 3.nda koha, 38.18, mis tähendab vaid seda, et organism oli juba kiiruseks valmis. See on hea märk ning tähendab head taastumis...