Soomes käidud, lahing peetud, organismile piisavalt puhkust antud ning nüüd kevade suunas!

 Hei, lugejad!

 Olen olnud mõnda aega blogi kirjutamisest eemal. Olgu see siis loomekriis, ajapuudus või mida iganes, aga kui ikka ei tule, siis ei tule! Etteruttavalt võin öelda, et hetkel läheb kõik positiivses suunas ning ootan juba väga kevadisi mõõduvõtte iseenda ja teistega! Kuidas läks Soomes ning kas ma olen rahul?

 Tulemust teavad juba ehk paljud, kes vahel minu tegemistel silma peal hoiavad. Rene küsis minult pärast jooksu videointervjuus " Cris Poll, et kas see sport on ikka imelik asi, olete esimene Eesti mees, kes ületab viiendat korda 200km piiri 24h jooksus, te saate autasustatava koha, olete kuue hulgas, aga vist rahul ei ole, nii palju, kui mina sellest jooksu käigust aru saan?" Kõige eelmainituga ma võingi rahul olla, aga tulemus 212,668 km ei olnud päris see, mille pärast Soome sai sõidetud! See, et isiklikust rekordist jäi puudu vaid 1,182 km, ei morjendanud mind. Kui tulemus oleks napp isiklik a la 214 km, siis oleks minu rahulolu olnud enamvähem sama mis praegu! Ei teinud päris oma ära, kindlasti mitte!

 Soomes oli plaanis teha tavapärasest, kuid siiski jõukohaselt kiirem algus. Ja esimene pool täpselt nii ka välja tuli, nagu paberil kirjas. Plaan, esimeses pooles joosta 125-130 km sai täidetud, kui poole aja peal ehk 12.ndal tunnil sai täis 127 km. Varahommikul läks aga plaan ja tegelikus omavahel täiesti tülli. See oli täiesti kohutav. Kõik oli justkui hästi, suutsin enda tempot hoida, tõusin liidriks, hoidsin seda kohta kuni varahommikuni. Ja siis varises see kõik kokku. Tualettruumist sai lahke võõrustaja, kuhu organism tahtis uuesti ja uuesti minna, et kergem hakkaks. Midagi läks valesti, midagi sai liiga palju. Kui Ülle trennis küsis, et äkki sool? Sõin seda ju lademetes! Esialgu ütlesin, et ei selles kindlasti asi ei olnud, kuid nüüd julgen selles kahelda. Tihedatest peatustest tekkis ajakulu, kangus ning see tegi ka vaimselt olemise päris keeruliseks. Lõpuks oled sa juba nii vihane, enda ja kogu maailma peale, miks nii, miks mina? Kindlasti on kuskil vastus olemas ja sellist boksitihedust loodetavasti enam ei koge! See oli üks negatiivne mõjutaja. Kas jooks läks selle nahka, raske öelda, kuid raskemaks see minu elu sel 24h jooksul tegi. Teisalt võis mõju avaldada ka vähene kilometraas, kuigi see ei olnud nii väike, et selle pealt ei suudaks joosta. Olen alati treeninud vastavalt võimalustele ning nii nagu töö ja toimetuste kõrvalt jõuan. Aga grammike oleks võinud rohkem olla! Teinekord ongi! Aga ühes ma olen kindel, kui ettevalmistuses natukene parandusi teha ja kõhuga saab asjad korda, siis tempo, millega peale läksin, kindlasti üle pakutud ei olnud!

 Ja tegelikult oli selles jooksus ka väga palju head ja ilusat! Rääkisin lihtsalt halvemad asjad enne ära, et lõppnoot jääks ikka positiivne. See jooks oli hea kogemus. Koos kõige oma ehtsusega- higi, veri ja pisarad! Emotsionaalselt oli väga erinevaid hetki. Meil oli kaasas ülilahe seltskond, kes hoidis ikka tuju üleval ning aitasid parima tulemuse saavutamiseks tublisti kaasa! Meie Eesti delegatsioonist sai suur ühtne tiim, kus tegutsesid kõik ühise eesmärgi nimel. Abistajad ikka selle nimel, et jooksjatel kõik vajalik olemas oleks. Rene meediakajastus ning väga asjalik infoedastus rajal toimuvast. Jooksjad pingutasid selle nimel, et tulemus saaks hea ning oleks mida jälgida ja keda toetada! Lisaks veel teised kaaskannatajad rajal! Rajal sain ka endale tubli toetaja, kes andis endast palju, et mind hommikul käima tõmmata, aga kahjuks ei olnud sellel masinal enam seda elujõudu, et taas tuurid üles ajada. Vireledes tuli lõpuni minna, nii hull, kui see ka vaimselt ja füüsiliselt ei olnud, liikusin ma ikkagi kuni lõpuvileni! Häid emotsioone tekitasid veel väga paljud sõbrad ja toetajad, kes mulle rajale toetavaid sõnumeid saatsid! See oli taaskord väga võimas. Väga liigutavad, jõuduandvad ning edasiviivad sõnumid jõudsid minuni ning tänu nendele oli tulemus kindlasti parem, kui oleks olnud ilma nendeta. Kahtlemata! Lisaks Raili püstitatud uus Eesti naiste rekord 24h jooksus! Raili on selle nimel palju vaeva näinud ning lõpuks tuli ka tasumise tund! See on vägev!

Minu parkimiskoht koju jõudes
  Mulle läks väga korda Mare ja Jaanika tugev huvi minu jooksu vastu ning nende motiveerivad sõnumid! Vähe sellest, et Mare ja Jaanika põnevusega minu jooksu jälgisid, sõnumeid saatsid, nad võtsid mind veel väga eriliselt vastu, kui olin Soomest koju jõudnud!

Aitäh teile kõigile!

 Ja nüüd tuleb kogemused salvestada ning korrektuurid sisse viia, et järgmisel korral olla parem, tugevam ning vastupidavam! Mida toob endaga kaasa täna algav kevad?

 Kevad on jooksjate jaoks alati ilus, kuid siiski raske aeg. Tingimused muutuvad paremaks, aga samas muutuvad ka treeningud intensiivsemaks. Seda muidugi igaühel isemoodi, vastavalt esimeste ja olulisemate startide peale mõeldes. Selline kevadine power tuleb ikka sisse, kui saad juba õhemalt riidesse panna, kiiremalt joosta ning nautida seda tärkavat loodust! Tuleb hagu anda!

 Oleme treeneriga sättinud kevadiseks ühe maratoni. Sellel aastal mitte Riias, vaid sedapuhku siin kodumaal. Tartu maastikumaratonil (uue nimega) on nüüd võimalus joosta ka maratoni ning seda me seekord ära kasutame. Esimesed võistlused jäävad aprilli keskpaika ning siis saab hakata vaikselt enda seisu testima. 15. aprill Jõgeva rahvajooksu 10 km. 29. aprill Kadrina Paisjärve jooks. 1. mai Suurjooks ümber Viljandi järve ning siis juba 2 nädalat vahet ja Tartu maastikumaratoni pikk distants.

 Olen Soome jooksust enamvähem taastunud ning saan sellel nädalal alustada plaanipäraste treeningutega. Hoiame ikka kätt pulsil. On mida oodata! Minge ja nautige! Kevad tegelikult juba piilub!

 Aitäh!

Comments

Popular posts from this blog

Blogi läheb ajutiselt kinni, Mõedaka nimejooksusarja panen ka kinni!

Haanja 100 ultra- kaua oodatud võit!

Jooksuga läbi 2017- nda!