Maratonist maratonini!

Viimane postitus rääkis Vinni talvejooksu sarja etappidest, mille kulminatsiooniks oli minu jaoks maraton. Oli ajaks tookord 3h 31 min 13 sek. Pärast seda jätkus sujuv treening järgmiseks maratoniks , mis oli viimane suurem võistlus enne Hollandis toimuvat Maailma ja Euroopa Meistrivõistlust 24h jooksus. Kuna põhirõhk on siiski suurvõistlusele, siis pärast talvejooksu maratoni mingit allahindlust ei olnud. Treeningplaan jätkus sama intensiivselt kuni Tartu-Otepää jooksumaratonini! 

   Tartu-Otepää jooksumaraton toimus juba 40 ndat korda. Mitte ükski aasta ei ole korraldajad seda jooksu ära jätnud ning see on hea esimene kevadine kontrolljooks, et anda hinnang oma vormile. 

Viimasel õhtul saime Raunoga jutule, et ta tuleb ka ning läheme tema autoga. See oli minu jaoks suurepärane variant ning ei tulnud kulukam kui rongiga minna:) Tartusse jõudes võtsime ka Annika bussijaamast peale, põikasime läbi võistluskeskusest Tartus Tamme staadionil ning asusime Otepää poole teele. Kusjuures sama rada mööda, nagu pärast pidin tagasi jooksma. See tundus nii pikk ja tõusude rohke, missest , et tegelikult on ta rohkem langeva profiiliga, aga tõusud olid ikka korralikud ja pikad( Eesti mõistes) . Kohale jõudes nägin mitmeid klubikaaslasi , ja üle pika aja ka treenerit Aivar Luud-i , kes oli Soomest kohale tulnud. Muljetasime enne starti omavahel ning vaikselt valmistusime stardiks. Klubikaaslastest olid kohal Margo, Aivar.L, Aivar.A , Mart ning Rain . Niisiis, meid oli piisavalt palju , et ka omavahel võistlusmomenti luua.

 Vähe sellest, et Rauno ja Annika mind võistluskohta viisid, olid nad mulle ka rajal hooldetiimiks ning andsid juua siis kui vaja! Sellest oli tohutult palju abi ning see aitas mul kindlasti paremat tulemust teha kui ilma nendeta. Alguses oli grupp üpriski suur, ei hakkagi kindlat arvu lahmima, üle ei lugenud:) ,  tempo oli päris hea, tundus vahel , et isegi liiga hea, aga õnneks oli täiesti võimete kohane.Vahepeal lõbustasid Rauno ja Annika meie seltskonda, tegime Raunoga isegi fotosüüdistuse, et ta rajal viibis. ( Vahepeal meie grupist keegi ütles, et Raunol tuleb varsti juba maraton kokku , kui nii palju kaasa jookseb, aga see oli hea kuna mina ei pidanud joomiseks hoogu maha võtma:))  Minu keskmine kiirus tuli 4:43 min/km ehk 12,7 km/h .  Olen rahul!

 Kui läbitud oli poolmaraton , siis oli meie klubi omadest minuga veel Margo ja siis veel mõned teised jooksulõvid, ees klubikaaslasi ei olnud. Kuna olin teadlik, mis olukorras Margo on, siis otsustasin proovida . Tegin äkilise äramineku, keegi kaasa ei tulnud. Ju siis oli tõesti terav minek. Enesetunne oli väga hea ning 10 km sujus suurepärases tempos ja hea enesetundega. Pärast seda kui pöörasin ära Tartu poole ning vastu vaatasid suured tõusud , siis oli kerge hirm, et pingutasin natukene selle äraminekuga üle, kuid ei, läks küll raskemaks ning spordijoogi asemel tahtsin vaid paljast vett ( võinoh, organism tahtis) .

 Kuna 21.1 km jooksuhullud startisid meie jaoks poolelt maalt, siis nii mõnegi neist suutsin kinni püüda , siis sain vahepeal infot et olen kokkuvõttes 4 , mis andis veelgi jõudu juurde , et vastu pidada.( Nemad startisid Pangodi mäelt kell 13:30 ).

  34-38 km olid juba suht kannatamine ning tempo langes ka natukene. Kuid kui 40 ndal km -l sain veel juua ning vaatasin, et tagumine vist enam järele ei jõua, suutsin end motiveerida ja kokku võtta! 

 Oli selge, minu 12. maraton lõppeb 4 nda kohaga , veel viimased meetrid ning ajavõtja võis tulemuse fikseerida- 3:19:40 . ( Kolmas koht 3:18:50,Viies koht 3:20:48) . 

Klubikaaslaste konkurentsis olid tulemused järgmised: 

1. Cris Poll 3:19: 40 ( 4.koht)

2. Aivar Arike 3:24:04 ( 7.koht) 

3. Margo Siimumäe 3:35:38 (14.koht)

4. Aivar Luud 3:38:16 ( 17.koht) 

5. Rain Vellerind 3:39:47 (18.koht)

6. Mart Maasikrand 4:15:55 (32.koht) 

Võib öelda, et tegime klubiliikmetega kokkuvõttes väga korralikud tulemused. Kokku oli finiseerijaid 44 . Ka omavaheline võistlusmoment pakkus piisavalt pinget ja väljakutseid. 

Pärast väike leil ja siis kodupoole! 

Pärast maratoni oli mul rahulikum nädal. Kokku vaid 20 km . Oli korralik taastumise aeg. Nüüd veel viimased pingutused. Järgmisel pühapäeval viimane pikem ots 60 km , ning siis juba sujuvalt üle taastuvale treeningule, et Hollandisse ikka puhanuna ning hea enesetundega minna. 

Loodan , et kõik sujub ning probleeme ei teki ning saan rahuliku ning enesekindla tundega minna järjekordsele( Minu jaoks 2. ) 24 h jooksule! 

Võimalusel annan veel enne minekut väikese ülevaate ning pärast seda siis juba saame rääkida Hollandis toimunust. Tänud kõigile, kes abiks on olnud ning huvi tunnevad! 

Päikselist ning tervislikku kevadet! 

Liikuge ikka väljas värskes õhus ja nautige kevade tulekut, 

küll ta ükskord ikka tuleb, ega ta tulemata jää!