Kiired rajad, kiired ajad!

   Viimase postituse tegin mai kuus. Tollal kirjutasin ma oma valmistumisest Laulasmaa ultraks. Ehk olete selle tulemuse osas infot saanud imetoredast facebookist sest blogisse see kahjuks ei jõudnud. Väga kokkuvõtvalt võin öelda, et üks kahest eesmärgist sai täidetud, üks jäi täitmata. Suutsin läbida 211 km, mis on minu uueks distantsilatiks, natukene ei olnud rahul siiski ajaga, milleks oli 26 tundi ja 50 minutit, eesmärk oli siiski alla 26 tunni. Paraku, kõik ei lähe alati nii nagu ootad või loodad, ja alati ei saagi kõik õnnestuda. Kuna ma suutsin kuskil oma jalale natukene liiga teha ( Loe: valesti astuda või kergelt nikastada), siis hakkas see natukene minu jooksuvaimu taandama, tahtejõudu alla suruma ning üha enam ja enam loobumismõtteid esile kutsuma. Tänu oma supertiimile, toetajatele ja üllatuskülalistele rajaääres,ja nagu ikka Henrile, kes ei lase üldse rahus puhkama minna, suutsin ma siiski jätkata, ja võidelda välja kolmanda koha. ( Ma oleksin täiesti kindlalt rajalt maha tulnud, kui minna oli veel 3 ringi ehk 63.3 km, mu jalg tegi valu, ja ma olin teadlik, et ajaliselt olen ma põrunud, ma võtsin juba numbrivöö rinnalt, ja läksin vaatama, et mis seis siis tablool on, ja kõikide toetajate rõõmuks olin ma kolmandal kohal ning ma muutsin otsekohe oma otsust ning olin nagu uuesti sündinud, jalg tegi ikka valu, see ei kadunud niisama, aga lihtsalt, mind motiveeris see kolmas koht nii väga ja lätlane oli piisavalt kaugel, et niisama seda kohta ei saanud ära anda. Ei ole ju ultrajooksjalik lahkuda rajalt olles kolmandal kohal, vähemalt senikaua, kui valu väljakannatamatuks ei muutu) Lõpp hea, kõik enamvähem hea. Vähemalt suutsin distantsilati püstitada ja on arenguruumi, et järgmine aasta parem olla. Panen siia väikese pildi ka, mille pärast ma tahtsin rajalt maha tulla, see ei olnud päris niisama ja jalg oli veel pikalt valulik. Nüüdseks on see muidugi ammu unustatud juba:)

Paremale lisasin pildi pidulikust tseremooniast, kuhu mahtusid kaks kanget Eestist- Mina ja Rain ning kõige kangem Lätist- Laimonis. 

Vaatamata probleemidele, mida tuleb ultrajooksus ikka ette, oli see kõik seda väärt! 


Aga nüüd.... on palju aega möödas sellest Laulasmaa ultrast. Olen vahelduseks võtnud eesmärgi paar kuud kiiremaid liigutusi teha ning ultrajooksja mõistes sprinte joosta. Võsu südasuve maratonil sai suhteliselt tühja koha pealt uus rekord maha joostud, olgugi, et rada oli vist veidikene lühem, oli rekord piisav, et see oleks nibin nabin ikka ära tulnud. Uueks margiks sai siis joostud 3:10:03, pole teab mis aeg, aga minu jaoks siiski hea algus kiiremaks perioodiks. Kuna sain juba kiiremale lainele, siis selles suunas jätkasin, silme ees helendav eesmärk joosta ükskord see alla 3h maraton ära, et saaks do to listi ühe checki juurde tehtud. Sai joostud mitmetel jooksudel- Keila poolmaratonil, Haapsalus 10 km , Ööjooksul 21,1 km , Tartu suvejooksul 5km, Viitnal 10,8 km, Viru-Nigulas 7,5 km ja Ülemistel 14 km. Võimalik, et kuskil veel. aga ei hakka praegu otsima. Usaldan oma head, kuid lühikest mälu. Suutsin kõigil jooksudel olla enda isikliku rekordi vääriline, siin-seal jäi mõned sekundid puudu, mõnel jooksul sain ka uued latid maha:) Ütleme nii, et Ülemistelt sain päris hea kindlustunde, et SEB maratonil proovida seda, mida proovisin ka eelmisel aastal, tol korral ma muidugi hävisin, ikka korralikult hävisin. Nüüd jääb üle vaid taastavaid trenne teha ning nüüdseks peaks suurem töö tehtud olema ning tuleb SEB il endast kõik anda. Ma usun ja loodan, et ma olen selleks valmis, see tuleb ära! Peab tulema! 
  Kõik see on hea muidugi sügiseseseks ultralahinguks, kui esimesel novembril võtavad jooksjad mõõtu parajalt raskel Haanja maastikul 100 km jooksus. 100 km on juba selline distants, kus peab olema nii kiirust kui vastupidavust, kui 24h tundi ma veel ei ole võimeline kiirelt läbima, vaid jooksen lihtsalt kuidagi läbi, siis Haanjas tuleb joosta ikkagi tempokamalt, et olla konkurentsis, mis tuleb minule teadaolevalt päris tõsine. Poodiumikohti on kolm ning tahtjaid palju rohkem. Ma ei hakka siin spekuleerima, kes mis kohale pretendeerib, kuid ma arvan et minu möödunud aasta 9 tunni ja 27 minutiga enam kolmandat kohta ei anta, nagu möödunud aastal, aga see on puhtalt minu arvamus. Aga nagu ka teised, tahan olla ma kiirem kui möödunud aastal, mis seisu suudan ma end viia, see selgub oktoobri lõpuks. 

Vahepeal pärast SEB i jooksu teen kaasa veel mõned lähedamad rahvajooksud, Tartu rattamaratoni lühiraja, Saaremaa 3 päeva jooksu ning ka Tartu Linnamaratoni, kus olen toeks Lilianile ning jooksen treeningu mõttes koos temaga tema esimese maratoni! 

Siinkohal märgiksin ära ka Spordirõivaste ja spordihooldus tarvikute maaletooja 4TEAMS OÜ (vaata ka www.4teams.ee), kellega koostöös olen leidnud endale superhead FEETURES! jooksusokid, mille mugavus ja sobivus on minu, kui ultrajooksja jaoks ülimalt oluline! 

Tänan kõiki, kes motiveerivad, usuvad ja toetavad! 

Comments

Popular posts from this blog

Blogi läheb ajutiselt kinni, Mõedaka nimejooksusarja panen ka kinni!

Haanja 100 ultra- kaua oodatud võit!

Soomes käidud, lahing peetud, organismile piisavalt puhkust antud ning nüüd kevade suunas!