Stockholm TunnelRun 2014
Selleks, et näha valgust, ei pea ootama tunneli lõppu!
Enne kui jõudsin enda hooaja kokkuvõtte postituse ära teha, käisin veel ühel väga erilisel jooksul, millest räägin siis ennem, kui selle kokkuvõttega päris valmis saan. Hooaja kokkuvõte on valmimisel, kuna seal on natukene rohkem kirjutamist, siis võtab see palju rohkem aega. Aga selle kuu sees saab kindlasti valmis, sest uus hooaeg algab tegelikult alates homsest. Haanjast kuni tunnelijooksuni oli tegelikult hooaegade vaheline paus, kus tegevus oli plaanita ning täpselt nii kuidas aega oli, nii tegin.
Aga nüüd siis selle jooksu juurde. Seoses Põhja-Euroopa ühe suurima tunneli projektiga, tekkis rootslastel idee, et võtta sellest projektist rohkem kui 100%, ehk enne kui tunnel avati liiklejatele, korraldati seal üks korralik jooksupidu. Märgin siinkohal kohe ära, et enam selles tunnelis jooksuvõistlust ei plaanita ning see oli ühekordne, n.ö avamiseelne üritus, mis teeb selle veelgi erilisemaks. Kes kohal ei olnud, see ka seda enam kogeda ei saa, vähemalt sellisel moel mitte. aga enam kui 42 500 jooksjat said selle kogemuse ning elamuse sealt kätte. Jah, see ei ole trükiviga, 42 500 jooksjat, päriselt, tulid saama sellest osa, et joosta äsjavalminud tunnelis, mis pakkus jooksjatele enamat, kui lihtsalt valgust tunneli lõpus.
Tänu Eesti spordireiside korraldajale Sporttravel oli kõik, mis hõlmas seda üritust, ääretult lihtne. Maksa vaid osalustasu ja sõiduraha ning kõik ülejäänu oli juba ette taha ära tehtud, ole mees ja mine sadamasse- kõik ülejäänu oli juba organiseeritud. Siinkohal tänan spordireiside korraldajat Sportstravelit meeldiva ürituse ning reisi eest.
Reisiseltskonnaks olid Lilian ja Mare, laeva peal liitus meiega kajutit jagav Renne. Muidugi kogu see reis oli omaette vägev kogemus ning sellest oleks palju rääkida. Kuna üritan siiski kokkuvõtlik olla ning rohkem jooksu emotsioone kirja saada, siis väga detailselt reisilugu kirja ei pane. Aga kruiis oli iseenesest tore, hoidsime madalat profiili ning klubis kirgi ei kütnud, minnes olime väga omaette ning mängisime kajutis kaarte ning läksime suhteliselt vara puhkama. Tagasiteel käisime ka veidikene ringi, vaatasime esinejaid, aga lõpetasime siiski kajutis neljakesi kaardipaki taga.
Aga nüüd, lubage minna kogu selle reisi põhieesmärgi juurde- Stockholm TunnelRun 2014- one and only. Kui esimest korda kuulsin, et toimub selline tunnelijooks, siis päris sellist asja ette kujutada ei osanud. Mõtlesin, et kuna see toimub ühe korra ja on sellise erilise statuudiga, siis võiks ju osa võtta, natukene rohkem fun'i ka sellesse üksluisesse spordialasse. Arvasin, et mis seal ikka, jookseme kuskilt otsast sisse ja teisest otsast välja- ja kõik. Reaalsus oli midagi muud, ausalt, see ei olnud lihtsalt maa all jooksmine, see oli palju enamat. Jooks jooksuks, võinoh see aeg ja koht, see ei olnud ka mingi eesmärk. Eesmärk oli jooksult saada head emotsiooni ning nautida lõbusamat võistlust. TunnelRun pakkus seda igati:
Enne kui jõudsin enda hooaja kokkuvõtte postituse ära teha, käisin veel ühel väga erilisel jooksul, millest räägin siis ennem, kui selle kokkuvõttega päris valmis saan. Hooaja kokkuvõte on valmimisel, kuna seal on natukene rohkem kirjutamist, siis võtab see palju rohkem aega. Aga selle kuu sees saab kindlasti valmis, sest uus hooaeg algab tegelikult alates homsest. Haanjast kuni tunnelijooksuni oli tegelikult hooaegade vaheline paus, kus tegevus oli plaanita ning täpselt nii kuidas aega oli, nii tegin.
Aga nüüd siis selle jooksu juurde. Seoses Põhja-Euroopa ühe suurima tunneli projektiga, tekkis rootslastel idee, et võtta sellest projektist rohkem kui 100%, ehk enne kui tunnel avati liiklejatele, korraldati seal üks korralik jooksupidu. Märgin siinkohal kohe ära, et enam selles tunnelis jooksuvõistlust ei plaanita ning see oli ühekordne, n.ö avamiseelne üritus, mis teeb selle veelgi erilisemaks. Kes kohal ei olnud, see ka seda enam kogeda ei saa, vähemalt sellisel moel mitte. aga enam kui 42 500 jooksjat said selle kogemuse ning elamuse sealt kätte. Jah, see ei ole trükiviga, 42 500 jooksjat, päriselt, tulid saama sellest osa, et joosta äsjavalminud tunnelis, mis pakkus jooksjatele enamat, kui lihtsalt valgust tunneli lõpus.
Tänu Eesti spordireiside korraldajale Sporttravel oli kõik, mis hõlmas seda üritust, ääretult lihtne. Maksa vaid osalustasu ja sõiduraha ning kõik ülejäänu oli juba ette taha ära tehtud, ole mees ja mine sadamasse- kõik ülejäänu oli juba organiseeritud. Siinkohal tänan spordireiside korraldajat Sportstravelit meeldiva ürituse ning reisi eest.
Reisiseltskonnaks olid Lilian ja Mare, laeva peal liitus meiega kajutit jagav Renne. Muidugi kogu see reis oli omaette vägev kogemus ning sellest oleks palju rääkida. Kuna üritan siiski kokkuvõtlik olla ning rohkem jooksu emotsioone kirja saada, siis väga detailselt reisilugu kirja ei pane. Aga kruiis oli iseenesest tore, hoidsime madalat profiili ning klubis kirgi ei kütnud, minnes olime väga omaette ning mängisime kajutis kaarte ning läksime suhteliselt vara puhkama. Tagasiteel käisime ka veidikene ringi, vaatasime esinejaid, aga lõpetasime siiski kajutis neljakesi kaardipaki taga.
Aga nüüd, lubage minna kogu selle reisi põhieesmärgi juurde- Stockholm TunnelRun 2014- one and only. Kui esimest korda kuulsin, et toimub selline tunnelijooks, siis päris sellist asja ette kujutada ei osanud. Mõtlesin, et kuna see toimub ühe korra ja on sellise erilise statuudiga, siis võiks ju osa võtta, natukene rohkem fun'i ka sellesse üksluisesse spordialasse. Arvasin, et mis seal ikka, jookseme kuskilt otsast sisse ja teisest otsast välja- ja kõik. Reaalsus oli midagi muud, ausalt, see ei olnud lihtsalt maa all jooksmine, see oli palju enamat. Jooks jooksuks, võinoh see aeg ja koht, see ei olnud ka mingi eesmärk. Eesmärk oli jooksult saada head emotsiooni ning nautida lõbusamat võistlust. TunnelRun pakkus seda igati:
- Rohkem kui 42 500 osavõtjat
- Värvilised laserkiired ning nendest moodustatud liikuvad kujutised seintel
- Tunneli jõuluosa-ehk koht, kus tunnelis sadas lund, maa oli valge, ümberringi kuused ning talve meeleolu. Koht, kus sain aru, et alati ei pea ootama tunneli lõppu, et näha valgust
- Rohkelt esinejaid- pasunad, trummid, tantsijad ning aplodeeriad. Me olime tunnelis, aga tunne oli nagu oleksid kuskil teises maailmas. allmaailmas, kus on kõik väga muinasjutuline
- TunnelRuni neoonvest, kindad, medal ning ladus korraldus.
- Üles-alla-edasi-tagasi jooksurada, mis tegi selle jooksu omamoodi raskeks
- Mõnus seltskond, super fiiling ning motivatsioon pealekauba.
Tõelistele tulemuste huvilistele kirjutan välja meie kajuti seltskonna tulemused:
Cris Poll 149 37:41
Mare Mändla 6894 50:53
Lilian Valge 11239 54:40
Renne Merilo 18198 01:00:16
PS! Keegi meist ei läinud sinna mingit suurt rekordit tegema, vaid osa saama sellest, millest ma just põgusalt kirjutasin .
See oli väike vahepala, hooajaväline turism+sport+midagiainulaadset üritus, mis andis väga palju häid emotsioone ning andis motivatsiooni alustada homsest uue hooajaga.
Sellel aastal võistlen veel vaid korra- aastavahetusel toimuval 12 h non-stop jooksuüritusel " Viimase öö Unistus "
Sellest, miks ma osalen sellel aastal veel vaid ühel jooksul ning mis saab edasi, räägin hooaja kokkuvõttes.
No tõsiselt lahe, tublid inimesed! Tuleb tõdeda, et väike kadeduseuss on sees, aga nüüd võin kahjuks sellest lahedast sündmusest vaid und näha :D Sinu aeg ja positsioon on ka ikka väga head! :-)
ReplyDelete