Mida toob endaga jooksuaasta 2015 ?

  Ütleme siis nii, et suures pildis on aastaplaan paigas, väiksemaid võistlusi tuleb nagunii kuskilt juurde ja kuskilt jääb ära, vastavalt võimalustele! Kas just nii rekorditerohke kui eelmine, aga siiski on oodata uusi rekordeid, sest selle nimel ma just vaeva näengi, et edasi liikuda! Aga viskame siis pilgu peale, mida toob see 2015, uus ja huvitav, katsumuste rohke ning taaskord Euroopa- ja Maailma meistrivõistluste aasta.
  Alustame jaanuarist, nagu ikka aastat on kombeks alustada. Esmalt oli vaja taastuda möödunud aasta viimase päeva Unistamise lahingust ning poolteist nädalat hiljem tegin esimese stardi Rakveres Vinni-Rakvere talvejooksusarja esimesel etapil. Ausalt, ma ei osanud ette aimatagi, mis seis mul on, kuna peale ultrat ei olnud kordagi veel jooksma läinud, sest tahtsin korralikult ära taastuda. Aga pilt oli üpriski hea, joosta lumisel rajal ajaga 38,17 kümme kilomeetrit, teha enda jaoks selle raja rekord, oli natukene enamat kui oodata oskasin. Aga avastart sai tehtud ja üldarvestuses kolmas koht ära nabitud, vahed teise ja neljandaga ei olnud eriti suured, seega, on võimalus veel seeriaosas teisele kohale lähemale saada, või neljas koht lähemale lasta? Kõike võib juhtuda, sest pärast Aristovi ülekaalukat esimest kohta tulid järgmised kohad üpris tihedalt ning keegi jalga sirgeks ei saa lasta. Seega minu selle aasta esimene katsumus ongi Rakvere-Vinni talvejooksusarja kõik kolm etappi 10 km jooksu lahingus olla ning konkurentsi pakkuda. 
  Pärast talvejooksusarja rohkem võistlusi arvatavasti kuni aprillini ei võtagi, st jaanuaris I etapp, veebruaris II etapp ja märtsis III etapp, sellega esimese kolme kuu võistlused ka piirduvad, panen rohkem rõhku treeningutele, et valmistuda aprillis toimuvateks Euroopa ja Maailma meistrivõistlusteks, mis leiavad aset Itaalias, Torinos. Kindlasti on soov Itaalias enda 24h jooksu isiklikku latti taaskord kaugemale viia, aga sellest on veel vara rääkida. 
  Aprilli teine pool jääb enamasti taastumiseks, võimalik, et kuskil olen veel aprilli teises pooles stardis, aga kindlasti mitte veel täies lahinguvalmiduses. 
 Mai kuu alguses jooksen kas Paisjärvel või Viljandis, seejärel mai keskpaiku Tartu jooksumaratonil 23 km. 
 Juuni tähtsamaks stardiks jääb suure tõenäosusega Laulasmaa ultra, kus tahaks kindlasti endale tõestada, et suudan paremini, kui möödunud aastal. 
 Juuli-August on enamjaolt kiiruse arendamiseks, lühemaid võistlusi, kindlasti mõni poolmaraton. Eesmärk saada taas hea kiirus ning vastupidavus maratoniks. 
 September on kindlasti SEB maratoni kuu ja mõned lühemad stardid.
 Oktoober peaks olema Saarema kolme päeva jooksu kuu+ valmistumine täiel rinnal Haanja100 ks.
 Okt lõpp või nov algus on Haanja 100. 
Sellega peaks hooaeg laias laastus ka läbi saama. Eks nippet-näppet kindlasti jääb igale poole vahepeale. 

Vahepeal sai Tamsalu-Neeruti suusamaratonil jooki jagamas käia, see oli lahe, karmid vennad need kes rajal olid. Polnud erilist lippamist sel korral, aga mehed ja naised olid visad. Seltskond oli kirju, nagu elus ja spordirajal ikka. Aga vahel on päris tore olla kõrvaltvaataja rollis ja aidata rajal olijaid. Oskan kindlasti rohkem hinnata ka vabatahtlikke tööd ja panust, et sportlased saaksid võimalikult heades tingimustes võistelda. Ka Tartu suusamaratonile lähen ma kõrvaltvaatajaks, seekord küll mitte päris teeninduspunkti, aga lihtsalt omadele kaasa elama ning autojuhti mängima, võinoh Helemai sünnipäevale ka tegelikult:).. 

 Üritan hoida seda õiget joont, prioriteedid paigas, tasakaalu kooli-töö ja trenni vahel, nii et kuskilt väga pigistama ei hakkaks. Võistlusteks valmistumiseks annan oma parima, aga siiski olen teatud piirides, kust edasi kahjuks ei saa hetkel. Aga saab hakkama, alati on ju saanud! 

 Praegu on jooksmise ja suusaolud nii nagu on, suusarajad on isegi tegelikult päris heas seisus, mida ehk on tänavapilti vaadates vahel raske uskuda. Aga suusaradade hooldemehed on head tööd teinud ning rajad kannavad ja suusatada saab hoolega.( mina ei ole veel suuski alla saanud :) ) Eks jooksmisega on talvel ikka nii, ega alati lihtne pole, kord on rada libe, kord plögane, vahel saab asfaltil joosta, kuidas kunagi, aga tuleb hakkama saada. Küll varsti päike rohkem paistab ja energiat juurde tuleb. Nii kaua tuleb kindlat joont hoida ning kilomeetreid koguda! 

 Aga mõelge ikka nii, et kõik mis te teete, teete te iseendale. Seega ärge laske ennast ilmaoludest heidutada, kui olete võtnud endale eesmärgid, siis liikuge nende suunas. Eesmärgid ei täitu iseenesest ja nagu öeldakse, raske õppustel, kerge lahingus! 

Olge ettevaatlikud aga siiski tegutsege! 

Aitäh! 

Comments

Popular posts from this blog

Kuidas läks SEB Tallinna 21,1 km ja Rakvere rahvajooksu 10km- ja kuidas edasi?

Ööjooks Rakveres- elamus kogu eluks!

Soomes käidud, lahing peetud, organismile piisavalt puhkust antud ning nüüd kevade suunas!