Tartu maraton külgvaates!

 Aga miks külgvaates? Miks ei olnud ma rajal vaid raja ääres? Sellele on tegelikult mitu vastust. Esiteks- ma ei ole selleks veel valmis, kuid see on minu üks eesmärkidest-läbida Tartu maraton. Teiseks- meie väikses treeningseltskonnas on kolm tahtmist täis spordihullu(Loe:Mare, Heli ja Lilian), kes otsustasid, et sel aastal tuleb täispikk suusamaraton ette võtta. Mina olin selle juures väikeseks abiks teeninduspunktides ning täitsin autojuht-toetustiim-motivaator ülesandeid.( Koos Helemaiga) Lisaks oli rajal veel Priit, kui nüüd vaadata neid inimesi, kellega trennialaselt rohkem seotud olen. Aga oli veel palju teisi, kellele toeks olla ning kelle sõidule kaasa elada. Minu austus kõigile, kes rajal olid, eesotsas tuttavad-sõbrad!

  Kuna Tartu maratoni start oli kell 9 hommikul, siis otsustasime Tartusse minna juba laupäeval. Saime rahulikult lõunakeskuse võistluskeskuses ringi vaadata ning pärast Helemai juures pasta-party korraldada. Toidu tegemise au pean enda peale võtma- põhjus lihtne- kuna teised pidid 63km suuskadel rassima, siis mina üritasin kõik ülejäänu nende jaoks nii lihtsaks teha kui võimalik. Mina sain ju rajaääres puhata. Ööbimine Tartus korraliku tankimisega (Loe: hästipaljusüüajasiisveelnatukene) möödus kenasti. Pühapäeva hommikul ärkasin kõige varem, et puder ja kohvivesi tulele panna, kell oli 4:40-päriselt:) Leppisime kokku, et teised ärkavad kell 5 ja siis laulame üheskoos Helemai(juubilari) ülesse. Sellega läks muidugi nihu mis nihu, sest Helemai arvas, et ta peab ikkagi enne Liliani üles tulema ja nii me sellega alt läksimegi. 
 Puder-kohv-banaan-shokolaad sees, hakkasime sättima, kell 6 startisime, et vältida ummikuid ning närveerimist liikluses- see õigustas end, tee oli peaaegu tühi ning kohalejõudmine oli kindlasti hõlpsam kui neil, kes alustasid liikumist umbes tunnike hiljem. (Siinkohal tänud Ilmarile hea nõu eest esmamaratoonaritele).
 Stardieelsed protseduurid tehtud aitasime Helemaiga suusahullud starti ning seejärel saime nautida ilusa ilmaga võimast Tartu maratoni ühisstarti, mis oli omaette elamus. Otsustasime Helemaiga, et vaatame sõitu kahes teeninduspunktis ning siis liigume ära finishisse.

 Kuutse TP-s olime kohal juba enne suusatajaid ning nägime ka hulludest hullemaid ning võimsamatest võimsamaid. Kuutse TP-sse (umbestäpselt poole peal) jõudsid esimestena tugev kuuene grupp eesotsas Eldar Rönninguga, gruppi kuulusid ka kaks kanget Eestist- Algo Kärp ning Martti Himma, lisaks veel Martin Hammer ja Audun Laugaland Norrast ning Aleksei Ivanov Valgevenest. Lõpus pani enda paremuse maksma Rönning, seejärel Laugaland ning eestlaste parimana kolmas Himma! Naistest võitis meie enda võimas Tatjana Mannima!

 Siis tuli tükk tühja maad ja hakkasid vaikselt ka järgmised kohale jõudma. Kuutse TP-s nägime rajal veel Ristot, Liisi, Kairet, Veikot,Priitu, Tõnu ja Sillet ning loomulikult omapundi naiste triot-Mare,Heli ja Liliani. Mõnele jõudsime rohkem kaasa elada, teised aga vuhisesid liiga kiiresti mööda. Vahemõttena kiidan heaks koostööd Tartu maratoni ja 1182 infotelefoni vahel, kelle poolt pakutav sõnumiteenus on tõsiselt hea abimees raja kõrval olukorra jälgimiseks. 

 Kuutse TP-s tegi meie omadest peatuse Lilian- vahetas mütsi-kindad ning tõmbas kiirelt suusale veidi pidurit alla. Heli ja Mare vajasid vaid TP-st head ja paremat. Aga kõik nad olid enda umbes planeeritud finishiaja 6h graafikus. Raja profiili osas oli raskem osa läbi, aga kuna siis algas maratoni teine pool, ei hakanud väga palju lihtsam , vaatamata sellele, et rada läks teises pooles kergelt allamäge. Pärast Liliani teenindamist liikusime sünnipäevalapsega Palu TP-sse. 

 Palus oli lugu juba selline, et ega me kiiremaid enam ei näinud, nemad olid juba oma teed läinud ja kui aus olla, siis parimad olid juba finishis. Palu TP-s nägime tuttavatest vaid Liisi ning siis meie triot-keegi enam abi ei vajanud ning liikusid vähem kui minutiliste vahedega finishi suunas- kellegi näost erilisi väsimusmärke ei leidnud, pigem just rõõmu. Lilian kurtis, et teistel lippab paremini- selline see suusatamine kord on. Kord ei pea-kord ei lippa, ühe maratoni jooksul on võimalik mõlemat kogeda. Pärast seda liikusime finishisse. Kui kuus tundi hakkas täis saama, sättisime end finishikoridori äärde, et kaasa elada meie trio lõpetamisele- ja nad tulidki, nägidki ja võitsidki. Heli-5:58:03, Lilian 5:58:23 ning Mare 6:00:51. 

 Aitäh Priit, sinu tegemisi jälgisin sõnumiteenuse vahendusel ning korra sain ka rajal näha. Ilus tõusvas joones sõit vaatamata kehvale pidamisele.

 Sedapuhku oli Tartu maraton selleks korraks läbi, järgmine kord ehk saan isegi öelda, et TEHTUD.
 Mul on väga hea meel, et ma olin seal ning nägin seda kõike pealt ning sain olla abiks ja toeks. 
 Vahel on tore näha asju teisest küljest, näha seda, mis toimub raja kõrval, mitte rajal, ka see on emotsioon, mis jääb meelde! 
 Lõpuprotokolli sirvides nägin ikka palju palju tuttavaid nimesid, keda rajal ei õnnestunud märgata, aga te kõik olite tublid! 

Aitäh Teile, et mulle sellist vaatemängu pakkusite! 

Lahinguväljal ikka kukutakse! Alates 6 ndast minutist läheb huvitavaks! 
Video allikas: http://sport.delfi.ee/news/suusatamine/eesti/video-oi-oi-tartu-suusamaratonil-leidis-aset-massikukkumine?id=70803137

Comments

Popular posts from this blog

Blogi läheb ajutiselt kinni, Mõedaka nimejooksusarja panen ka kinni!

Soomes käidud, lahing peetud, organismile piisavalt puhkust antud ning nüüd kevade suunas!

Haanja 100 ultra- kaua oodatud võit!