Talvejooksu sari läks nahka! Aga tuleb edasi liikuda!

 Hei taas!

 Polegi peale uusaasta tervituse sellel aastal midagi kirjutanud! Ju siis pole midagi väga asjalikku olnud. On aeg asjad ära rääkida! Miks läks Vinni- Rakvere talvejooksusari nahka? Kuidas treeningud edenevad ja mis uuel aastal plaanis? Kuidas hoida talvisel ilmaheitlikul perioodil motivatsiooni? Ning miks seda kõike üldse teha?

 Talvejooksusarja esimene etapp oli üpriski paljulubav! Saavutasin ajaga 37.27 teise koha Ats Sõnajala järel. Tegelikult sellises külmas ei olnud mõistlik endast maksimumi anda, aga fakt on see, et kui ma oleks juurde pannud, siis oleks Ats ka kiiremini jooksnud. Usun, et me mõlemad jooksime kerge varuga ja ei hakanud endale liiga tegema. Kuna teine koht oli üpris selge, siis polnudki muud, kui tempokalt lõpuni joosta, ilma, et endale liiga teeks. Egas aega taga ei ajanud ja seda ei vaadanudki, pigem jälgisin, et teisel kohal ka ilusti lõpetada! Kes see talvel ikka saaki korjab(v.a lumelükkajad).
 Teine etapp oleks olnud üpriski põnev, kuna II etapi võitja Janar on enam vähem sama kaliibriga mees või natukene kõvemagagi! Oleks olnud põnev lahing ma usun! Kuna Ats teisel etapil ei jooksnud, siis oleksin kindlasti ka seeria liidriohjad enda kätte võtnud aga....
 See AGA rikkus kõik ära! Ka teras väsib!? Suutsin endale tekitada seljaprobleemi niivõrd tugevalt, et see murdis mu täitsa maha. On olnud kergeid seljavalusid ennegi, aga see, see murdis mu maha. Tegemist võis olla lihaserebestusega, mis ei lasknud enam ei joosta ega ka töötada. Olin oudis, nii vaimselt kui füüsiliselt. See oli karm aeg, see ei olnud küll väga pikalt ja täna saan öelda, et esimene kvaliteetne treening on ka juba seljataga. Aga ikkagi, kui sa tahad midagi väga ning teed kõik selle jaoks ja tähtsal hetkel murdud, siis on raske. Raske on leppida sellega, et sa vaatad seda jooksu ise kõrvalt, kuigi sa võiksid olla seal esirinnas. On raske, kui sa ei saa ise hommikul sokke jalga. See kõik on justkui nagu hetkeline maailmalõpp, aga siiski, mitte optimistina, kuid realistina nägin ma tunneli lõpus valgust! Selle eest tänan muidugi treener Viljarit, kes suutis olla optimistlik, vaatamata sellele, et ma klubi koosolekul pidin trepist alla minekuks kasutama käsipuud. Tänud Ingritile, kes koheselt appi tõttas ja mulle teibid peale pani! Ma tean, et paljudel on läinud palju hullemini ja see minu väikene timeout polnudki nii hull, aga ikkagi, raske on olla, kui isegi olla on valus. See selleks, see on nüüd möödanik ning tuleb edasi püüelda! Kõrgemate, kaugemate ja kiiremate eesmärkide tarvis!
 Olen nüüdseks end ära reganud kahele välismaratonile sellel hooajal. Ega rohkem ei tulegi, üks kodune maraton ka ning sellega tulevase hooaja maratonid ka piirduvad. Kevadel teen katsetuseks Riia maratoni, kus saab aimu, mida on talvega tehtud ning sügisel siis kaks maratoni, üks kodus SEB Tallinna maraton ning Valencia maraton, kus tahaks aega joosta kindlasti!
 Üldiselt on seis hea, kui see seljahäda välja jätta, siis on asjad sujunud täiesti lubavalt, et uuel hooajal nii mõnigi eesmärk võiks täidetud saada! Jämedalt võib öelda, et eesmärk on igal traditsioonilisel distantsil enda isiklike marke nihutada, alates 5 km kuni maratonini välja! Täpsemalt näeme ehk uuel hooajal, kui ma ei murdu enam! Aga kuidas siis talvistes/sügistes oludes enda motivatsiooni üldse säilitada?
 Kõige tähtsam on see, et te teete treeningu vastavalt võimalustele! See, kes on Keenias, Ameerikas või jumal teab kus, see teeb jah maksimum programmina kõik asjad läbi. Aga sina, kes sa võitled siin tuule, külma, vihma, sooja, libeduse, rahe ja muu ollusega, tuleb võtta asja vastavalt võimalustele!  Ma soovitan jälgida pulssi ja enesetunnet! Tempo ei ole kindlasti sama, mis ta oleks suvisel asfaltil, Seega, ärge püüdke püüdmatut! Vastavalt oludele on tempo ja pulss erinevad, kui ikka pidamist ei ole absoluutselt, siis ei ole vaja tempot taga ajada! Vaadake, mis enesetunne ja pulss räägivad! Kõigil on sellisel hapukurgi hooajal raske treenida, aga olge mureta, tundkem kaasa suusatajatele, neil on asi ikka palju hullem. Üldiselt on olnud ikkagi suhteliselt jooksja talv jällegi, kuigi hetkel sajab mingit ollust jälle alla, mille nimel suusamehed palvetavad! Minul ei ole lume vastu midagi, saavad suusatajad oma treeningud tehtud ja jooksjad ka, aga eks see ebastabiilne ja peamiselt sitt ilm, eks see muserdab kindlasti mõne spordimehe tahet. Aga see on elu, see on ilm ja see on see, mis meil on!
 Päike särab üha kõrgemalt ning varsti on käes ilus kevad, elagem selle nimel! Aga PSS, ärge jätke trenni minemata kui ilm on kehva, tehke lihtsalt vastavalt võimalustele! Kõigil meil on siis sarnased olud, sellega tuleb leppida ning sellest tuleb oma maksimum võtta! Vihmaga peaks juba iga eestlane harjunud olema!!!
 Mul on väga hea meel, et meil see Rakvere trenni seltskond on ikka püsiv ja lahe! Hea on vaadata, kui inimesed tulevad vaatamata ilmale ikka ja jälle trenni, et saada paremaks ja enda heaks midagi teha! Koos on alati lihtsam ja ma ise saan alati treeningust ikka korraliku motivatsiooni laksu! Hea meel on selle üle, et olen kuulnud, kuidas trennist on kasu olnud ja nüüd jõutakse üha rohkem. Treenerile ei ole paremat kingitust, kui see, et treenitavad on enda arenguga rahul ning märkavad, et nad on edasi liikunud! Aitäh teile ning ajame seda lahedat ja arendavat asja ikka edasi!

 Ja miks seda kõike üldse teha? Ikka enda heaks! Ma arvan, et pärast väikest füüsilist pingutust on enesetunne alati parem, kui ilma selleta! Hea enesetunne, timeout tööasjadest ja parem tervis võiksid olla ju piisavad motivaatorid selle tegemiseks!?

 Elagem ka endale ning tehkem enda heaks!

Cris


Comments

Popular posts from this blog

Kuidas läks SEB Tallinna 21,1 km ja Rakvere rahvajooksu 10km- ja kuidas edasi?

Blogi läheb ajutiselt kinni, Mõedaka nimejooksusarja panen ka kinni!

Soomes käidud, lahing peetud, organismile piisavalt puhkust antud ning nüüd kevade suunas!