Minu 23. maraton saab toimuma lõunanaabrite juures Riias juba 14.ndal mail!
Hei sõbrad!
Nüüd on see siis paigas. Jooksen enda 23.nda maratoni Riias. Kui vahepeal oli kahtluse all, kas üldse kevadel maratoni teeme või ei, siis nüüdseks oleme otsustanud, et teeme ikka. Ja kui oli küsimus, et kui teha, siis kus või mis, siis otsustasime Riia kasuks, sest siis on hea eelmise aastaga seisu võrrelda. Kuna möödunud aastal sai Riias joostud isiklik rekord, mis jäi püsima, siis on hea vaadata, mis tänavu kevad endaga kaasa toob. Muutused treeningplaanis ja võistluskalendris on põhimõtteliselt tehtud ning vaja veel lihtsalt natukene nõu pidada, et kuidas täpsemalt see hooaeg välja peaks kujunema.
Ei ole hetkel eesmärk maratone koguda, vaid olla kiirem ja parem. Iga maraton on kogemus- kas hea või veel parem, see on õppetund, millest järgmisel korral kinni haarata. Oma 22 läbitud maraton seast leian igasuguseid aegu- 2.39.25 kuni 4.19.05 -ni välja. Kõige tagasihoidlikuma aja tegin siis, kui aitasin Lilianil tema esimest maratoni läbida, mis oli omamoodi vägev kogemus. Elu esimese maratoni jooksin 2007 aastal talvel, kui olin alles 17. aastane, ajaga 3.29.56. Kas suudan sellest tulemusest koguni tunni võrra kiirem olla kunagi? Seda näitab aeg ja töö, mis selle nimel teeme! Vahel on huvitav vaadata ja meenutada, kus maratonidel ikka käinud oled, igal jooksul on ju oma lugu, mis tuleb ikka ja jälle meelde.
Võistluskalendris teeb väheke harvendustööd ning starte tuleb mõnevõrra vähem kui möödunud hooaeg. Samuti on treeningplaanid teistmoodi üles ehitatud. Rohkem rõhku taastumisele. Teate kui hea tunne on jälle joosta nagu eelmisel talvel, see tunne, kus on minekut ja treeningud on taas nauditavad! Ja just see ongi see koht, kus saab jälle korrata vana head tarkusetera, et igale mõõnale järgneb tõus, loodame, et kevadel on seda näha!
Kannatlikkus, järjepidevus ja töökus on võtmesõnad, mida tuleks meeles pidada, kui oma eesmärkide suunas liikuda. Kui oled alles alustaja, siis algusaastatel võib tulla ette erinevaid ebameeldivusi selle kõige nauditava kõrval. Organism harjub ning annab vahel signaali, et tuleks hoogu maha võtta või midagi muuta. Läbi treeningute tuleb end tundma õppida ning tajuda ära, millal on piir käes ja milla võib gaasi natukene juurde anda. Hea on, kui on keegi, kellega nõu pidada. Vahel mõtled ise natukene üle ja teed asja endale keerulisemaks, kuigi lahendus võib olla väga lihtne,
PS! Kui te olete oma treeningud unarusse jätnud ja arvate, et enam pole mõtet, sest endist seisu ei ole enam võimalik taastada, siis te eksite! Teate vahel võib selline breakdown anda kõvasti juurde. Jah, alguses on muidugi raske ja kella vaadates mõtled, et mida ma siin ikka sörgin, tigu liigub ka kiiremini kui siht silme ees. Aga see läheb mööda ja annab uue hingamise. See, et sa tuled tagasi võib anda sulle suurema hoo kui eales varem! Seega, ei anna alla eks! Kui tahad, siis saad! Kui vaja, annad organismile aega! Ma olin jaanuaris Vinni-Rakvere jooksul nii kehvas vormis, et ei teadnudki kas nutta või naerda, finishis öeldi ka, et ootasime sind ikka palju varem:) Ja teisel etapil tulin üle 3 minuti kiiremini. SEEGA, KÕIK ON VÕIMALIK! Ka parimatel on raskeid hetki, nii et ärge heitke meelt ja saagem sellest üle, see on vägev värk! Tõusud ja mõõnad, võitlus iseendaga, rahulolu saavutamine ja tasakaal!
Nüüd on see siis paigas. Jooksen enda 23.nda maratoni Riias. Kui vahepeal oli kahtluse all, kas üldse kevadel maratoni teeme või ei, siis nüüdseks oleme otsustanud, et teeme ikka. Ja kui oli küsimus, et kui teha, siis kus või mis, siis otsustasime Riia kasuks, sest siis on hea eelmise aastaga seisu võrrelda. Kuna möödunud aastal sai Riias joostud isiklik rekord, mis jäi püsima, siis on hea vaadata, mis tänavu kevad endaga kaasa toob. Muutused treeningplaanis ja võistluskalendris on põhimõtteliselt tehtud ning vaja veel lihtsalt natukene nõu pidada, et kuidas täpsemalt see hooaeg välja peaks kujunema.
Ei ole hetkel eesmärk maratone koguda, vaid olla kiirem ja parem. Iga maraton on kogemus- kas hea või veel parem, see on õppetund, millest järgmisel korral kinni haarata. Oma 22 läbitud maraton seast leian igasuguseid aegu- 2.39.25 kuni 4.19.05 -ni välja. Kõige tagasihoidlikuma aja tegin siis, kui aitasin Lilianil tema esimest maratoni läbida, mis oli omamoodi vägev kogemus. Elu esimese maratoni jooksin 2007 aastal talvel, kui olin alles 17. aastane, ajaga 3.29.56. Kas suudan sellest tulemusest koguni tunni võrra kiirem olla kunagi? Seda näitab aeg ja töö, mis selle nimel teeme! Vahel on huvitav vaadata ja meenutada, kus maratonidel ikka käinud oled, igal jooksul on ju oma lugu, mis tuleb ikka ja jälle meelde.
Võistluskalendris teeb väheke harvendustööd ning starte tuleb mõnevõrra vähem kui möödunud hooaeg. Samuti on treeningplaanid teistmoodi üles ehitatud. Rohkem rõhku taastumisele. Teate kui hea tunne on jälle joosta nagu eelmisel talvel, see tunne, kus on minekut ja treeningud on taas nauditavad! Ja just see ongi see koht, kus saab jälle korrata vana head tarkusetera, et igale mõõnale järgneb tõus, loodame, et kevadel on seda näha!
Kannatlikkus, järjepidevus ja töökus on võtmesõnad, mida tuleks meeles pidada, kui oma eesmärkide suunas liikuda. Kui oled alles alustaja, siis algusaastatel võib tulla ette erinevaid ebameeldivusi selle kõige nauditava kõrval. Organism harjub ning annab vahel signaali, et tuleks hoogu maha võtta või midagi muuta. Läbi treeningute tuleb end tundma õppida ning tajuda ära, millal on piir käes ja milla võib gaasi natukene juurde anda. Hea on, kui on keegi, kellega nõu pidada. Vahel mõtled ise natukene üle ja teed asja endale keerulisemaks, kuigi lahendus võib olla väga lihtne,
PS! Kui te olete oma treeningud unarusse jätnud ja arvate, et enam pole mõtet, sest endist seisu ei ole enam võimalik taastada, siis te eksite! Teate vahel võib selline breakdown anda kõvasti juurde. Jah, alguses on muidugi raske ja kella vaadates mõtled, et mida ma siin ikka sörgin, tigu liigub ka kiiremini kui siht silme ees. Aga see läheb mööda ja annab uue hingamise. See, et sa tuled tagasi võib anda sulle suurema hoo kui eales varem! Seega, ei anna alla eks! Kui tahad, siis saad! Kui vaja, annad organismile aega! Ma olin jaanuaris Vinni-Rakvere jooksul nii kehvas vormis, et ei teadnudki kas nutta või naerda, finishis öeldi ka, et ootasime sind ikka palju varem:) Ja teisel etapil tulin üle 3 minuti kiiremini. SEEGA, KÕIK ON VÕIMALIK! Ka parimatel on raskeid hetki, nii et ärge heitke meelt ja saagem sellest üle, see on vägev värk! Tõusud ja mõõnad, võitlus iseendaga, rahulolu saavutamine ja tasakaal!
Comments
Post a Comment