Haanja 100 ultra- kaua oodatud võit!

 Hei, sõbrad!

 See võttis küll nüüd väga kaua aega, aga lõpuks on see teie ees- kuidas ma valmistusin Haanja100 ultrajooksuks ning kuidas jooks ise läks?

 Hakkasin Haanjaks tõsisemalt valmistuma septembris pärast SEB maratonil joostud poolmaratoni. Kuna hooaeg nägi välja nagu tõsised "Ameerika mäed" siis sportlik tahtejõud ootas Haanjast palju. Viisin suurema osa oma treeningutest maastikule, valmistusin peamiselt Rakveres Palermo terviseradadel. Kuna Haanja nõuab väga head maastikujooksu põhja, siis minu lauged ja asfaltkattega rajad ei oleks mind piisavalt heasse seisu suutnud viia! Tagantjärgi tarkus (see kõige suurem tarkus) ütles muidugi, et oleks võinud veel rohkem ja veel varem end sinna vedada. Aga samas, ei jõua päris iga päev sellepärast linna uhada. Parem niigi palju, kui mitte üldse! Tundus, et füüsiliselt olen enam-vähem valmis, vaimselt olin veel kindlam! Pärast pikka eesmärgipärast mägede nühkimist, oli aeg Haanja poole suunduda.

 Läksime Meritiga kohale juba reedel, et võistluspäeva hommikul ei peaks nii vara ärkama ja pikalt sõitma. Majutasime end Rogosi mõisa külalistemajja, mis oli täiesti mõnus paigake ning hinna ja kvaliteedi suhe oli mõistlik. Kuna me hommikusöögi ajaks pidime juba lahkuma, siis tehti meile lahkelt piknikupakett kaasa (väga positiivne vastutulek ). Õhtul veel magneesimid - soolad - spordijoogid sisse ning magama.

 Laupäeval ärkasime juba enne viit, et rahulikult putru teha, süüa ning tunnike enne starti kohal olla. Ööbimiskohast oli ca 10 km, kuid käänulised Lõuna-Eesti teed võtsid ikka kiiruse alla:) Ilusti kell 6 kohal, number kätte ja vaikselt riideid valima. Kiire intervjuu Meritiga ning viimased toimingud, et starti minna. Mida ütleks Murphy selle peale, kui midagi ei saa valesti minna? Ta ütleks: "Ikka saab." Ma olin täiesti kindel, et mul ei ole mõtet pealampi pähe panna, kuna nii paljud panevad selle endale külge ning esimesel ringil on ju kamp ikka koos. Tutkit! Kohe alguses läksid Rait ja Margus eest ära ja mina kolmandana, pärast mind tühi maa. Kurat, kui loll saab olla, et pealampi pähe ei pane? Kaalusin tõsiselt, et pean järgmised järele ootama, kuna oli ikka päris pime. Vaatamata väga heale rajatähistusele, oli vahepeal ikka tõsiselt jõllitada vaja, et kuhu poole see nool näitab. Õnneks silmad harjusid ning vaikselt-vaikselt läks ka valgemaks. Oli küll kõle ja väikene hirm, et võin valesti joosta, kuid kui esimene ring oli joostud, siis oli kohe palju kergem olla. Ainukene riiete vahetus, mis ma tegin, oli see, et vahetasin kindad pärast esimest ringi õhemate vastu. Rohkem ei olnud vaja midagi muuta. Vahepeal oli küll kergelt jahe, kuid üks vapper mees, kes ilma särgita ja lühikeste pükstega jooksis, pani mõtlema, et minul küll jahe ei saa olla. :)


 Esimene ring tuli tänu ärevusele natukene kiirem, kui oleksin tahtnud, kuid sellest polnud hullu. Tuli valgus, tuli stabiilsus. Esimene ring 32.22. Teisel ringil jooksin juba grammike tagasihoidlikumalt- ajaga 34,43. Kuna minu eesmärk oli joosta kohta, mitte aega, siis olid ringiajad vahepeal ikka päris erinevad. Kuna Hannesega käis meil tõsine lahing ja kumbki ei tahtnud grammigi järele anda, siis tulid ka mõned ringid väheke kiiremad. Jooks oli küll varajases staadiumis, aga võitlus käis 3-4nda koha peale. Kolmandal ringil oli aeg juba 33.16 ning neljas hämmastavalt 31.48. Järelikult oli vaja panna! Ka viies ring oli veel selline koha eest võitlemine ning ajaks oli 32.40! Pärast seda hakkas saabuma stabiilsus, ehk siis asjad hakkasid paika loksuma. Organism leidis sobiva tempo ning sellega tuli edasi minna, sest minna oli veel palju! Ringiajad ca 36-38 min. Kuskil 9ndal ringil tundsin, et kõige kergem pole, hakkas üldine väsimus tekkima. Suutsin vaatamata sellele, tempot hoida ning sain sellest üle. Sander jagas rajal head mõtet, et jaga jooks 3 ringi kaupa osadeks ning kui 3 esimest osa on läbi, siis viimased kaks tulevad juba ise! Eks see lõpp läheb ikka aina rohkem kangutamiseks, aga samas on teadmine, et üha vähem on jäänud. 10ndal ringil jõudis minuni info, et Margus ja Rait on maha tulnud ning mina olen uus liider. See andis kõvasti kütet juurde, kuid selleks ajaks oli minu teadmata Toomas juba päris lähedale jõudnud ning meie vahe oli kõigest 2 minutit. Haanja ürituse korraldaja Ivar ütles mulle pärast liidriks tõusmist, et nüüd tuleb pead kasutada! Kuldsed sõnad. Ultrajooksu võtmesõna? Tark ei torma, või kes kaua tormab, see lõpetab augus? :)
Kuna Toomase visa hing on mulle teada, siis pidin ikkagi juurde panema, et kindlust saada. Pärast seda suutsingi joosta ringiajad ca 2-3 minutit kiiremini ning vahe aina kasvas. Ausaltöeldes, Toomase kiirus üllatas mind väga! Ära võta seda kui alahindamist, võta seda kui komplimenti! Minu jaoks tõsiselt arenenud nii füüsise kui vaimse poole pealt. Seda arengut on olnud vägev kõrvalt näha!
13.-14. ring olid veel parajad kannatamised, kuigi päris ära kukkumise ohtu ei tundnud ning üritasin vaimu tugevana hoida. Viimasele ringile sain minna rahulolevalt ning enesekindlalt, endine ultratreener Aivar ütles, et viimasel ringil võid jalutada ja linnulaulu ka natukene kuulata. :) Päris nii kindlalt ennast ei tundnud, kuid teadsin, et nüüd tuleb ära! Ma lähen võidukalt lõpuni! Too oli vist Olle, kes ütles, et kui mulle just meteoriit pähe ei kuku, siis saab see teoks! Jaa, viimased paarsada meetrit. Finish paistab! Emotsioon on laes, hoian end vaos, pisarat ei kisu, kuid olen südamest õnnelik! See oli minu jaoks kõige tähendusrikkaim võit! Minu keeruline hooaeg sai võimsa punkti!

 Aitäh konkurentidele tugeva lahingu eest!


 Nüüdseks on hooaeg läbi ning olen Haanja jooksust juba ilusti taastunud ja alustan vaikselt treeningutega. Hooaja täpsema kokkuvõtte teen veidikene hiljem, kui numbrid ja värgid kokku löödud!

 Samuti on mul hea meel kõikide teiste saavutuste üle Haanjas, kahju on sellest, et Rait pidi tervislikel põhjustel maha tulema, kuid teades, kui targalt on Rait asju teinud ja kui kaalutletult ta otsuseid vastu võtab, siis usun, et ta tegi õige otsuse. Tervis on hindamatu väärtusega!

  Minu mõlemad õpilased olid rajal väga tublid - Ülle 3. koht oli vägagi suurt rõõmu pakkuv tulemus nii mulle kui ka talle! Kristiina 4ndana (Kristiina arengust ja tahtejõust võiks terve postituse teha)  ning siis minu parim ultrasõbranna Raili enda uue isikliku rekordiga! Rajal oli väga palju toetavaid jooksjaid ning ma olen teile selle eest väga tänulik!

Suur tänu Meritile, kes terve jooksu minu jaoks olemas oli ning kõik vajaliku jooksvalt kätte andis, et pausid asjata liiga pikad ei oleks. Aitäh, Viljar, sõbrad, tuttavad ja blogilugejad! Aitäh, HAKA Plast OÜ, Aqva Spa ning rahaline toetaja Reinmaa & Partnerid advokaadibüroo! Mul on hea meel, et mind ümbritsevad nii head ja toetavad inimesed! Liigume edasi uute ja suurtemate eesmärkide suunas!

  Teenitud võit on käes, kuid selle najal kaua ei veere! Tuleb hakata edasi pingutama, et tulemused paraneksid ja distantsid pikeneksid!
Ma annan endast parima, et uuel hooajal saame samuti koos mõne hea tulemuse puhul rõõmu tunda! Selleks tuleb aga nüüd vaikselt edasi toimetada, et lahingutel kergem oleks! Teeme ikka enda ja teiste heaks!

PS! Vabandan, kui mõned detailid on puudu, aga kui ma oleksin veel detailsemalt kirjutanud, siis oleks see ehk alles jõuludeks valmis saanud! :)



 Cris

Comments

Popular posts from this blog

Kuidas läks SEB Tallinna 21,1 km ja Rakvere rahvajooksu 10km- ja kuidas edasi?

Ööjooks Rakveres- elamus kogu eluks!

Tänu kõigile toetajatele tuli Iirimaalt uus 24h jooksu isiklik rekord- 212,2 km