Minu mõtted ja tegemised!

Niisiis, viimane märge enne haanja 100 km jooksu, mis toimub juba ülehomme. Meenutades eelmist aastat, siis eelmine aasta kulus 100 km läbimiseks mul 11 h ja 4 minutit. Mida oodata sellelt aastalt? Treenitus võib küll see aasta vähe nigelam olla, kuigi ei hakka selle pärast eesmärke väiksemaks tegema:) Selle aasta eesmärgiks on läbida 100 km kiiremini kui 11 h , mis tähendab muidugi väga head jooksu. Kuna eelmine aasta klappis kõik ja tunne oli hea. Ei karda ebaõnnestuda, kuna järgmine aasta saab jälle joosta, kui seekord sitasti välja kukub. Proovima peab, ja kindlasti üritan endast maksimumi anda, ei lähe niisama 100 km läbima. Tänud kõigile ette ära, kes pöialt hoiavad. Laupäeval kell 7 on start, ja kui liita 11 h ,siis saame 18.00. oleks orienteeruv lõpuaeg. muidugi sõltuvalt paljudest asjaoludest võib see lõpuaeg olla palju teistsugusem:) Arvatavasti jään siiski teiseks ööks ka haanjasse, kuna leidsin öömaja ning ei hakka väsinuna tagasi sõitma:) Stardinimekirjas on juba üle 70 os...

Hei! Taas on Saaremaal käidu, sedapuhku siis viiendat korda. Nagu ikka, on Saaremaa kolme päeva jooks üks parimaid rahvaspordi üritusi:) Mõnus nädalavahetus Arensburgi hotellis, kus sai pärast igat etappi korralikult ära taastuda:) Nüüd siis jooksust, tulemus oli tibens kehvem kui eelneval aastal, kuigi arvestades treenitust , siis oli oodatust parem. Minu viie korra tulemused Saaremaal: 2007. Koht 36. M16 4 koht. I etapp. 46 , ajaga 38:23. II Etapp 38. ajaga 1h02m48s. III Etapp 29. 1h02m09s , Aeg kokku: 2h43m20s 2008. Koht 37. M16 I koht. I etapp. 34, ajaga 37:47. II Etapp 41. ajaga 1h06m13s. III Etapp 33. 1h03m32s, Aeg kokku : 2h47m32s 2009 Koht 29. M16 I koht. I etapp. 28, ajaga 36:45. II Etapp 27, ajaga 1h01m46s. III Etapp31. 1h01m38s, Aeg kokku : 2h41m09s 2010 Koht 49. M19 34 koht. I Etapp 47, ajaga 38:08. II Etapp 54, ajaga 1h04m21s, III Etapp 49. 1h04m14s , Aeg kokku : 2h46m43s 2011 Koht 51 M19 33 koht. I Etapp 64, ajaga 39:12. II Etapp 52. ajaga 1h04m58s, III Etapp 46. 1h04m31s...

AEROOBNE TÖÖVÕIME Aeroobne töövõime peegeldab nii organismi hapnikutranspordi kui ka hapniku omastamise süsteemi võimekust, mida hinnatakse maksimaalse hapniku tarbimise järgi. Maksimaalne hapniku tarbimine on suurim hapniku hulk, mida organism suudab pingelise lihastöö ajal kasutada. Selle põhjal on võimalik anda soovitusi treeningkoormuse planeerimiseks. Aeroobne töövõime on otseselt seotud tervise ja vastupidavusega- mida madalam on teie aeroobne töövõime, seda vähem suudate teha nii füüsilist kui vaimset tööd. Töövõime tasemed (maksimaalne hapniku tarbimine) Subjekt Vanus Mehed (ml/min/kg) Naised (ml/min/kg) Mittetreenitud 20-25 45 39 Aktiivsed 20-25 50 43 Treenitud 20-25 57 53 Tippsportlased 20-25 70 63 Maailmaklass 20-25 80+ 70+ Mittetreenitud 40-50 36 27 Aktiivsed 40-50 46 39 Treenitud 40-50 52 44 Veteransportlased 40-50 60+ 50+ VASTUPIDAVUSE ARENDAMINE Vastupidavuse parandam...

Oled mõnikord oma ajaloo kontrolltööd kätte saades mõelnud, et ma ju õppisin aga ikkagi sain kahe? Päris sellist tulemust ju ei oodanud? Aga selles ei ole süüdi Lp Härra Harry Laiv oma geniaalsete küsimustega, pigem sina ise. Jäi natuke väheks sellest 5 st minutist õppimisest. Oled mõnikord bussist maha jäänud? Eriti veel nimoodi , et kaugelt näed kuidas buss ära sõidab? Läks napilt , aga sinu kahjuks. Kindlasti polnud see planeeritud, ja kui buss väljus õigeaegselt, siis on see ju sinu enda viga? Kui oled plaaninud maratoni joosta 3 tunni ja 10 ne minutiga, ja kui finishisse jõuad näitab kell 3 tundi ja 30 minutit? Oleksid paremat ju soovinud? Kui oled endale päev päevalt lubanud , et homsest hakkan trenni tegema, aga avastad ühel hetkel , et kalender on aastaringi ära teinud ja sina oled sama kaugel nagu ennem , pole just kõikse parem tunne? Mõnikord jooksed inglise keele esitluse ajal täiesti kokku , mitte sittagi ei saa enam aru. Kõik kaob peast , tuttav tunne? Vahel jooksed bussi ...

Niisiis, oktoober on käes. Hetkel vist koguni 5 inimest peaks treenime alates sellest kuust minu tehtud plaani järgi :D päris kõva sõna. Loodan et kõik läheb hästi ja kõik peavad vastu. Eile käisin verd andmas jälle:) See on kuradima hea tunne:) Oktoobris veel vähemalt kaks olulist võistlust ja siis vast võib hakata vaikselt pikki ja treeninguid tegema ja mahtu koguma jälle. 14-16 Saaremaa 3 päeva jooks, 29 . okt Haanja100Jala. Kaks üritust millele panen suuremat rõhku veel selle hooaja lõpus, rohkem panustaks siiski Haanja 100 peale . Siis jälle üks hooaeg, mingi periood läbi, mitte küll kõige õnnestunum, kuid siiski võib seda hooaajaks lugeda. Kuigi jah, sitaks hooajaks:) Kõike head, Lp Trennikolleegid, võtke asja rahulikult, aga pühendumusega. Regulaarsus, järjekindlus ja eesmärgid viivad sihile:) Tehke trenni, õppige, tehke tööd, loovutage verd, aidake teisi, olge paremad kui eile, andke enda parim, olge positiivsed, aga samas reaalsed:)

JOOKSUTEHNIKA Jooksuks sobiva kehaasendi leidmiseks kasutatakse järgmist moodust. Seistakse paigal, jalad õlgade laiuselt, käed all. Tõustakse pöidadele, kusjuures jalad, puusa- ja õlavöö on ühel sirgel. Sellest asendist hakatakse (ilma puusadest "murdumiseta") keha ette kallutama. Kui tekib tasakaalu kaotuse, nn. Ettekukkumise tunne ja on vaja teha lühike samm selle vältimiseks, siis saavutataksegi kõige parem jooksuasend. See võimaldab väiksema energiakuluga ökonoomset jooksu. Sellist asendit on vaja tunnetada ja kinnistada kõigi jooksude juures, et see muutuks harjumuslikuks. Vaade peaks jooksu ajal olema suunatud 15-20 m kaugusele ette maapinnale. Käed on küünarliigesest kõverdatud ja liiguvad rinnaku suhtes ette- taha. Käed ja õlavöö tuleb hoida pingevabad, kaasa arvatud sõrmed, mida hoida kergelt kõverdatult. Eriti oluline on jala õige mahaasetamine. Esmalt puudutab pinnast pöia eesmine osa, alles siis tald. Vältida tuleb üle kanna jooksmist, mis pidurda...

Millest alustada? Algaja jooksja puhul ei ole päris õige rääkida võimete arendamisest, vaid kohanemisest kehaliste koormustega. Kehaliste võimete sihipärase arendamisega tegeldakse saavutus- ja tippspordi tasemel. Vanemaealiste treening on eelkõige suunatud kehaliste võimete säilitamisele. Kuid kindlasti peab nii algaja kui ka kogenud harrastusjooksja seadma endale eesmärgi, mille pärast ta jooksuharrastusega tegeleb. Vastavalt sellele tuleb üles ehitada ka treeningtegevus, leida endale õige jooksutempo. Eesmärgid võivad olla erinevad: Hea vormisoleku ja välimuse saavutamine, kehakaalu reguleerimine Südame- vereringe süsteemi tugevdamine Osalemine kestvusjooksu võistlustel, sealhulgas ka maratonidel Iga eelpool toodud eesmärgi saavutamine nõuab jooksutreeningute läbiviimist kindla pingutusastme ja kestvuse juures, milleks on vajalik treeningkoormuse õige määramine. Erineva pingutusastme juures toimivad organismi elutalitluslikud süsteemid erinevalt. Algaja jooksusõbe...

Soovitused algajale jooksjale Kehaliste harjutuste ja liikumisega on võimalik säilitada ning tugevdada elujõudu ja töövõimet. See on inimkonna vana kogemus. Jooks on laialt kasutatav lihtne ja loomulik kehalise aktiivsuse vorm. Jooksu kui tüüpilise vastupidavusala ajal rakenduvad tegevusse suured lihasrühmad, lihastegevus on rütmiline ja kestev. Jooksutreeninguga tegelemine tugevdab tervist, arendab hingamis- ja vereringesüsteemi, südant ja lihaseid, pakub positiivseid emotsioone, vähendab stressi. Samas ei nõua jooksuharrastus hinnalist spordivarustust ja rajatisi, aga kõige olulisem on see- joosta on võimalik aastaringselt ning jooksule kulunud aeg on sealjuures küllaltki väike. Seetõttu ongi jooksuharrastus muutunud maailmas järjest laialdasemaks. Kümme põhjust miks joosta Jooksmine on tervislik, sest tugevdab Teie südame- vereringesüsteemi. Jooksmine on lihtne tegevus Joosta on võimalik kõikjal ja igal ajal Jooksmine on suurepärane vahend stressi vastu, ...