Minu mõtted ja tegemised!

Kuna minu postitust peate veel mõned päevad ootama, siis jagan motivatsiooniks natukene teiste tegijate mõtteid! Minu järgmises postituses räägin enda selle aasta plaanidest. IMPOSSIBLE =  I´M POSSIBLE “Valu on ajutine. Loobumine kestab igavesti.“ (Lance Armstrong) “Kõigile, kes arvasid et ma ei suuda seda. Kõigile, kes arvasid, et ma ei peaks seda tegema. Kõigile, kes ütlesid “see on võimatu” – Näeme finišijoonel!” (Cristopher Reeve) “Ära looda, et see oleks lihtsam. Looda, et Sa oleksid parem.” (Jim Rohn) “Kasuta päeva, Carpe Diem.” (Quintus Hortius Flaccus) “Olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis.” (Lennart Meri) “Parem süüdata üks väike küünal, kui kiruda pimedust.” (Hiina vanasõna) “Täna on Sinu päev. Sinu mägi ootab Sind. Seega… asu teele.” (Dr. Seuss) “Halb uudis on see, et aeg lendab. Hea uudis on see, et Sina oled piloot.” (Michael Altshuler) “Ära lase asjadel, mida Sa ei suuda teha, jääda ette asjadele, mida Sa suudad teha.” (John W...

 Lõpuks on aeg oma hooaeg kokku võtta. Ma arvan, et igat hooaja kokkuvõtet võiks alustada sõnadega…See oli eriline hooaeg, see on uus tase ning läbi aegade parim hooaeg..Tegelikult, ega päris kõikide hooaegade lõpus seda nentida ei saagi, on olnud ka selliseid hooaegu, mis ei ole eelnevatest paremad olnud. Ma olen jooksnud 8 aastat, st 8 hooaega. Täpsustuseks, minu hooaeg algab reeglina novembri teises pooles ning viimased 5 aastat on see lõppenud Haanja100 ultrajooksuga, mis on kui grande finale. Statistilisest poolest räägin lühidalt, rohkem üritan kirjutada sellest, mida ma sellest hooajast õppisin, mis emotsioone see andis ja kuhu poole ma siiski liikusin. Läbitud sai ligikaudu 2739,563 km. Jah, panin kirja kolm kohta pärast koma, tundub, et ei ole väga ligikaudne arv. Aga see arv on tegelikult see, mis oli minu treeningkavas. Olen oma plaani järginud pea saja protsendiliselt, hooaja vältel on olnud väga väheseid treeninguid mille olen pidanud ära jätma erinevatel põhjuste...

Selleks, et näha valgust, ei pea ootama tunneli lõppu! Enne kui jõudsin enda hooaja kokkuvõtte postituse ära teha, käisin veel ühel väga erilisel jooksul, millest räägin siis ennem, kui selle kokkuvõttega päris valmis saan. Hooaja kokkuvõte on valmimisel, kuna seal on natukene rohkem kirjutamist, siis võtab see palju rohkem aega. Aga selle kuu sees saab kindlasti valmis, sest uus hooaeg algab tegelikult alates homsest. Haanjast kuni tunnelijooksuni oli tegelikult hooaegade vaheline paus, kus tegevus oli plaanita ning täpselt nii kuidas aega oli, nii tegin.  Aga nüüd siis selle jooksu juurde. Seoses Põhja-Euroopa ühe suurima tunneli projektiga, tekkis rootslastel idee, et võtta sellest projektist rohkem kui 100%, ehk enne kui tunnel avati liiklejatele, korraldati seal üks korralik jooksupidu. Märgin siinkohal kohe ära, et enam selles tunnelis jooksuvõistlust ei plaanita ning see oli ühekordne, n.ö avamiseelne üritus, mis teeb selle veelgi erilisemaks. Kes kohal ei olnud, see ka s...

    Eesmärkide täitumisest on alati hea rääkida, seega teen kokkuvõtte Haanja 100 jooksust, mis oli ka selle hooaja viimane. Suurem kokkuvõte hooajast siis, kui rohkem aega leian. Haanja100 ultrajooksu starti oli tulnud 86 ultrahullu ning 32 maratoonarit. 100 kilomeetrit said kokku koguni 62 jooksjat, mis ületab eelnevat lõpetajate rekordit koguni pea poole võrra.   Mul oli Haanja jooksul üks suur- ja teine loogiline eesmärk. Kuna olen sellel hooajal piisavalt enesekindlust kogunud, siis suur eesmärk oli alistada 9h piir. Loogiline eesmärk oli joosta üle enda seni parim Haanja tulemus, milleks oli 9h ja 27 minutit.   Kaks nädalat, mis eelnesid Haanja jooksule, olid rasked, enesetunne polnud kõige parem, aegajalt kurguvalu, köha-nohu, nagu sügisel ikka, selline imelik tunne, samas päris haiguseks seda pidada on ilmselgelt liialdus. See ehk andis enesekindlusele kerge löögi, aga mõte oli järgmine: Ma lähen ja proovin joosta 9h tempos( Loe: esimeses pooles...

Kui nüüd aus olla, ja natukene egoistlikult enesekindel, siis enamvähem sellist tulemust ma ootasingi, isegi veidikene paremat, kuigi ka see oli rahuldav! Kuna kiirus on nii nagu on see aasta, siis rekordeid on saanud teha paljudel jooksudel. Saaremaa kolme päeva jooksu maratoni üldajaks sain 2h 36 min 46 sek, just need 46 sekundit on üleliigsed, mida ei oleks tohtinud tulla! Aga nüüd siis kõigest natukene lähemalt.  Reede hommik, kell on pool 8, väljas on miinus 5 kraadi, auto klaasid on jääs, kas talv on juba kohal? Väikene ilmaehmatus hommikul ning siis juba kell 8.30 startisime vaikselt lääne suunal, ühte autosse mahub ikka häid jooksjaid palju, nii oligi meil viis jooksjat koos ning lõbus seiklus sai alguse. Mida Saaremaale lähemale, seda ilusamaks ilm läks, no päriselt ka, hommikune miinus viis oli stardiajaks muutunud pluss viieks, päike säras ning tuult nagu õieti ei olnudki. Võtsime rahuliku reisitaktika, et parem varem, kui kiirustades narveerida. Teada värk, et kui saar...

  Kuna möödunud nädalavahetus oli see aeg, kus mina endast kõike anda ei saanud, ega ka plaaninud, olin maratonil saatjaks ja Paidest-Türile sõitsin seekord väikebussiga, mitte ei jooksnud, siis edasi pidin ka ise jälle rabelema hakkama. Teisipäeval joostud Lääne-Virumaa meistrivõistlustel 3km krossi ja tänane Tiina Idavainu rahvajooks olid taaskord kinnituseks, et minek on see aasta läbi aegade parim, pole midagi öelda. Kindlasti saaks veel paremini, ja tahan ka, nii et arenguruumi on kindlasti, nagu meil kõigil, ükskõik mis valdkonnas. Aga natukene nüüd toimunud jooksudest ja kerge vaade kahele hooaja viimasele stardile. Loodame, et pean hooaja lõpuni vastu!   Tuleme siis tagasi meistrivõistluste 3 km krossi juurde, mõtlete küll, et mis ultramehele siis see kolm kilumeetrit ära ole, no ikka on küll, tempo teine, pulss punases ja jalga sirgu ei saa kordagi lasta. Nii kurb kui see ka pole, oli M vanuserühmas üks osavõtja, see olin mina, siis oli veel käputäis meesjuunioreid ...

Ma ise pidin pärast Aaspere-Haljala rahvajooksu võtma vastu kerge väsimuse, vähem kui nädal pärast maratoni ja 3 päeva pärast Aaspere jooksu käidud Porkuni jooksul ei nautinud ma seda enam nii väga, organism oli väsinud, kuid see on loomulik, päris raske nädal oli seljataga, kirss tordil oli muidugi juba päev pärast Porkuni jooksu toimuv SEB Tartu Rattamaraton, kuhu läksin juba selge eesmärgiga sõita ohutult, nautida ning mitte enam organismi koormata. Nautisin meie HAKA Plasti rattatiimi seltskonda ning rahvasportlase elu, ei mingeid pingeid, vaid puhas rõõm veeta ilus pühapäev töökaaslastega spordirajal. Nagu ikka traditsiooniline piknik ning meeleolukas tagasisõit Tartust lõppes saunatamisega, kuhu ma ise ei jaksanud minna, kuna olin tervest sellest 7 päevasest neljasest võistlusseeriast väsinud. 7 päeva sisse mahtus SEB Tallinna jooksumaratoni 42.195 km uus isiklik rekord, Aaspere-Haljala 7 km( kuuldu põhjal rajarekord) , Porkuni rahvajooks 6,2 km ning lõbus SEB Tartu Rattamaratoni...

Tere taas! Seekord teen võistlusjärgse postituse rutem ära, enne kui jälle kõik ära unustan! Olin eelmises postituses üpriski enesekindel, et kõik töö maratoni kolme tunni alistamiseks on tehtud ja enam pääsu ei ole, nüüd tuleb see ära teha. Olin seekord paljudele juba märku andnud, et vorm on selleks olemas ja see ei tohiks suureks üllatuseks olla, vaid pigem oma võimete ja töö realiseerimine. Õnneks saigi see teoks ning 2:55:38 on nüüdseks uueks latiks seatud! Mis on enamvähem täpselt 15 minutit eelmisest rekordist parem. Kuidas maraton iseenesest kulges?   Kohale sai mindud muidugi varem, lausa reedel juba, laupäeval käisime noortejooksu vaatamas ja 2 korda Solarises võistlejatele pakutud pastat söömas, avamist ei jõudnudki vaadata , muidu poleks pastat jõudnud süüa, aeg pressis peale, aga no Getteri ja Koidu jõudsime ära kuulata:)  Võistluspäeva hommikul ärkasin juba varakult, enne 5, maratonimehe võlud, kui tahad hästi joosta, siis süüa tuleb ju suhteliselt vara, väh...

   Viimase postituse tegin mai kuus. Tollal kirjutasin ma oma valmistumisest Laulasmaa ultraks. Ehk olete selle tulemuse osas infot saanud imetoredast facebookist sest blogisse see kahjuks ei jõudnud. Väga kokkuvõtvalt võin öelda, et üks kahest eesmärgist sai täidetud, üks jäi täitmata. Suutsin läbida 211 km, mis on minu uueks distantsilatiks, natukene ei olnud rahul siiski ajaga, milleks oli 26 tundi ja 50 minutit, eesmärk oli siiski alla 26 tunni. Paraku, kõik ei lähe alati nii nagu ootad või loodad, ja alati ei saagi kõik õnnestuda. Kuna ma suutsin kuskil oma jalale natukene liiga teha ( Loe: valesti astuda või kergelt nikastada), siis hakkas see natukene minu jooksuvaimu taandama, tahtejõudu alla suruma ning üha enam ja enam loobumismõtteid esile kutsuma. Tänu oma supertiimile, toetajatele ja üllatuskülalistele rajaääres,ja nagu ikka Henrile, kes ei lase üldse rahus puhkama minna, suutsin ma siiski jätkata, ja võidelda välja kolmanda koha. ( Ma oleksin täiesti kindlalt raj...

Ma ei ole jälle suutnud ammu kirjutada, ja praegugi, peaksin ma tegelikult õppima! Aga ma ei saa, ma vaatan parem kuidas teised on andekad " Laula mu laulu " saates ning kirjutan väikestviisi, mis on olnud pärast Soome Endurance õnnestunud 24h jooksu ning mis ootab ees!  Pärast 24h ultrajooksu võtsin ette korralikult taastumise ning andsin endale puhkust. Seda oli vaja ning see käib sellise spordiala juurde. Pärast mõnenädalast pausi hakkasin jälle kergelt pihta, et kontrollida, kas olen juba taastunud ja kas võib vaikselt koormust tõstma hakata. Kontrollid tehtud, taastumine on hea olnud, nagu treener Aivarile meeldib ikka öelda, kui vorm on hea, siis on taastumine ka hea! Siinkohal kindlasti mängib rolli ka massöör Arvi tegutsemine, kes iganädalaselt mul taastuda aitab ning minu lihaste eest hoolt kannab! Märtsi lõpuks oli juba asi niivõrd korras, et võtsin ette enda järjekordse maratoni, sedapuhku 15-s ehk pisike juubel, varsti saan oma vanuse jagu maratone kätte, kui mui...

On väga meeldiv põhjus jälle natukene pajatada! Soome 24h sisehalli jooks Espoos tõi kaasa minu ühe suure eesmärgi täitumise ning 24h jooksul läbisin täpselt nii palju kui seda on 206,9928 km, mis on enam kui 20 km rohkem kui endine isiklik rekord!    Jooksule sõitsime Aivaritega juba reede õhtuse laevaga, et rahulikult välja puhata ja et ei peaks hommikul vara ärkama. Õnnestus koostöös Aivar.A-ga saada hea ööbimiskoht jooksupaiga lähedal ning seetõttu oli meie elu küll väga lihtne. Korralik pastaparty ( loe söögiorgia) õhtul ja hommikul jätkasime tankimist täie hooga. Aga iga kui suutäis oli ennast õigustanud ning kulus rajal igati marjaks ära!   Lühidalt jooksust- võtsin alustuseks sellise 200+km graafiku, lootsin esimese poolega saada üle saja, et siis teises pooles võib kergelt tempo langeda lõpus, kuid siiski suutsin hoida peaaegu sama tempot terve 24h. Alustasime Aivaritega suhteliselt tagasihoidlikult, olles esialgu üpris tagaosas ning kalevipoegadest ...

 Haanja100st kuni tänaseni mitte ühtegi postitust. See näitab minu ülimat laiskust, oskust mitte osata aega nii jagada, et ka kirjutamiseks aega jääks või siis tõesti ülisuur hõivatus igasuguste töö-,kooli- ja trenniasjadega. Aga on viimane aeg väike kokkuvõte teha, kuidas asjad sujunud on ja mis tulekul.  Esimene tähtsaim lahing on 22-23.veebruar Soomes Espoos, kus toimub 24h jooksu sisehalli võistlus. Ilmselgelt on tegevust aukartust äratava võistlusega, kuna sisetingimustes sellise jooksu kogemus puudub ning ka osalenute kommentaar selle võistluse kohta on olnud ilustamata karm tõde, et seal ei ole kerge, kuiv õhk ja päris kõva pinnas mõjuvad päris laastavalt. Kuid tasub ilmselgelt proovida ja ei hakka salatsema, alla isikliku rekordi ma sinna püüdma ei lähe, kuigi ma tõesti ei oska täna öelda, mis mind seal ees ootab. 24h on iseenesest juba jooks, kus mul tõsist õnnestumist pole olnud ning teha seda 390 meetrisel ringil sisehallis saab kindlasti olema minu ultrajooksja t...

Värskelt lühidalt siis 26 ndal oktoobril (eile) toimunud Haanja100 Jala üritusest. Kõik algas väga ilusti, hommiku kell pool 7 oli Haanjas ilus kuiv ilm, soojakraade ligi 5 , egas paremat ei osanud tahtagi, aga taevas muutus üha hallimaks,  kui järjekordne ring sai läbi, sai olla õnnelik, et veel ei saja.  Aga pikemalt meid ei hellitatud , kas oli see 10-11 paiku, kui hakkas sadama , erineva tihedusega, vahel kallas mõnuga , siis vähem ja siis jälle , aga nagu korraldaja ütles, siis ultramehi ja naisi see ei kõigutanud! Mul oli minnes kaks plaani, või noh, peaaegu kolm. Minimaalne eesmärk oli teha oma personal best, teine eesmärk oli alistada 10 h piir, ja kolmas, mida ma väga ennem välja hõisata ei julenud, oli 9:30 alistamine. Ja kui tulemusi vaadata, siis eesmärk sai täidetud 9h 27 min -ga , ja vaadates ringiaegu, siis oli väga ühtlane jooks minu poolt, mõni ringiaeg on natukene kehvem, aga see seetõttu et vahetasin kiirelt ka jalanõusid ja särke . Hea meel on veel s...

Sai siis just värskelt käidud Tapa rahvajooksul, mille korraldus on muutunud üha paremaks. Ma küll eelmine aasta ei käinud, aga tipptasemel tutvustaja, kiipidega rinnanumbrid, seda poleks osanud oodatagi. Ka rahvas oli kohale tulnud Eesti eri paikadest, kaasa arvatud ka Eesti jooksuparemikku kuuluvad jooksjad, palju kohalikke jooksjaid ning niisama sporti nautivaid inimesi. Distants muidugi tekitas küsimusi ning ära märgitud 9 km see kindlasti ei olnud, sest vaevalt ma 9 km 29 minutiga läbida suudan:D.    Aga jooksust, mis ta ikka , minu jaoks tavaline tempotreening, kulges üpris raskelt, ei olnud täna kordagi kerget hetke, terve jooks oli eneseutsitamine. Aga siiski võin rahule jääda, kuna haanjaks on see hea tempokas, ka selline maastiku peal( Mitte küll võrreldav Haanja maastikuga, aga siiski) kulgev rada. Täna siis juhtus see, mida ma juba natukene aega kartnud olen- nimelt sai Karl-Gustav Nagel minust jagu, see on ühest küljest väga positiivne. Tubli! Ka Georg ja Rando o...

  Terve meie elu on täis valikuid, alustades juba maast madalast. Väikese põnnina seisame me valiku ees- kas minna sinna mänguväljakule Robertiga, või hoopis teisele Markusega ? Juba sellest ajast peale õpime me tasapisi oma valikuid analüüsima ning nende tähendus muutub järjest suuremaks. Otsustamaks meie tulevikku. Jah, tõesti, see mänguväljaku küsimus ehk ei muuda meie tulevikku, kuid seegi on võimalik. Pärast seda lasteaias tuleb juba teha kaalukamaid otsuseid, keda ma joonistan , kellega koos sööma lähen, kes on mu hea sõber jne.  Ühesõnaga- kuhu ma jõuda tahan , on see, et meie elu koosnebki valikutest. Mõnel meist on paremad võimalused ja rohkem valikuid, kuid kõigil ei ole seda.  Mida suuremaks me kasvame , seda suurema kaaluga valikuid me tegema peame, see ei ole lihtne, ei peagi olema, elu õpetab meid iga päev , kuidas teha paremaid valikuid, kes sellest õpivad, nemad võidavad. Näiteks , minu arvates üks suurimaid valikuid siiani on olnud pärast keskkooli , et m...

Väikene pisik on tulnud ka minu õuele, kurb on küll. Kui tahaks nagu treenida, aga ei saa.   Pärast Tallinna Maratoni tegin kaasa Tartu Rattamaratoni 40 km , sellega jäin rahule, see ei ole küll prioriteet minu jaoks ,aga lahe on koos tööseltskonnaga ka rahvaspordiüritustel käia. Ja ajaga 1:35 suutsin ma kõigil oma töökaaslastel selja prügiseks teha- mmmm magus!   18 ndal septembril tegin kaasa Aaspere -Haljala rahvajooksu, mis on mõeldud koolivõistluseks, aga on avatud ning teretulnud on ka väljastpoolt Haljala kooli inimesed. Sellel hommikul juba tundsin, et tervis on kehva, neelata ei saanud, aga noh , ei saanud ju minemata ka minna, loll nagu Cris Poll :) , tugev tuul oli vastu, alguses üritasin üksi ära minna ees, kuid see ei õnnestunud, mõttetu oli ise tööd teha ees. Võtsin siis veidi tempot alla ja jäin teiste tuulde. Umbes 5 kilomeetrit hoidsin Rando ja Karl-Gustavi seljataga, ning kilomeeter enne lõppu nõelasin ja võtsin esikoha ahnelt endale. Aeg 27:42 pole küll pa...

Niisiis, olen jälle siin. Vahel harva ikka käin. Mõtlen. Ning panen kirja, selle ,mida mõtlen. Räägin lühidalt Rogainist, mis minu jaoks oli täielik ebaõnnestumine, Narva jooksust,Jooksmisest Leedu imemehe Aidasega, Tartu Suvejooksust ning tulekul olevatest jooksudest.   Suvine 12 h öine orienteerumine oli ahvatlev pakkumine. See toimus 3 nädalat pärast Laulasmaa ultrajooksu. Oli väikene kartus sees küll, et ultra on veel jalgades ning tuleb raske võistlus. Asjad valmis pandud ja asusimegi starti. Mina ja Priit. Päris hea algusega panime minema, hoidsime head tempot ja nautisime võistlust. Aga mõne tunni möödudes märkasin, et mu camel-bag ( veekott seljas) laseb kuskilt vett läbi ning mu alaselg oli läbimärg. Viga võis olla täiesti minus endas, kui selle camel-bagi kokku panin, kuid võisluskäigus viga ei leidnud ning kott jooksis tühjaks. Selge oli see, et ilma veeta ei tee me midagi. Jõime kahepeale Priidu vett, ka see lõppes.... Ning tuli teha otsus. Mis edasi. Otsustasime veel ...

.... 39 päeva.. on möödas sellest , kui ma lubasin, et pärast esimest väsimust panen oma Laulasmaa Ultrajooksu mõtted ja kogemused kirja. Mul on häbi, aga siiski on tegemist rohkem ajapuudusega , kui laiskusega. Kuid, eks see ole ikka kätte võtmise asi ka. Nüüd siis tasun oma võla ning annan teada mis juhtus Laulasmaal...   14. juuni õhtul võtsime suuna Laulasmaa poole. Mina üksinda Paide poole, et võtta sealt kaasa Pille-Riin ja Keidy-Anet , teises autos Rauno, Keith, Merit ja Annika , ja kolmandaga kihutasid Laulasmaa poole Tõnis, Triin ja Andres. Aitäh neile kõigile. Väga korralik toetustiim oli kaasas! Keidy-Anet ja Pille-Riin ööbisid Keilas, meie aga viskasime telklaagri püsti, tegime väikese grilli ja siis pidin mina minema puhkama. Teistel kestis pidu veel tunde..  Mul on hea meel, et Laulasmaal suudan ma superhästi magada, ei mingit pinget ega ärevust. Täiesti vabalt nii kui silmad sulgen, tuleb hea uni. See oli kindlasti hea boonus jooksule, kuna sain ilusti välja m...